Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970-

  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

Nad tulevad täna öösel! (1)

(jutt aastast 2000)
https://algernon.ee/node/435

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2000; jaanuar [pealkirjaga «Nad tulevad täna öösel»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Indrek Hargla «Nad tulevad täna öösel!» 2000

Tekst leidub kogumikes:
  • Algernon
Hinne
Hindajaid
6
8
1
0
0
Keskmine hinne
4.333
Arvustused (15)

Nigel. Aga miks? Sest minu jaoks lugu ei olnud!See, kui teoses pole ko~ik lo~puni selge, kui osa on jäänud ytlemata, see muudab tavaliselt teose paremaks. See on aga siiski yks libe tee, mida mo"o"da liikudes vo~ib lugejaid kaotada. Alguses läheb yks, siis teine, kauemaks jäävad samasuguse taustaga isikud... ja lo~puks jääb autor yksi, ainsaks isikuks, kes teost mo~istab, ylejäänute jaoks on aga tegemist absurdsusega, hunniku sisutute so¤adena, mis miskipärast järjestikku lykitud. Nii oli ka selle looga - so~na järgnes so~nale, lause lausele - juttu aga ei tekkinud. Alles lo~pus tekkis selline ähmane tunne, et mine sa tea, äkki tahtis autor jutustada sellest ja sellest, et ehk oli loo olemus selline ja selline. Tekkis tunne, nagu oleks ma libedal rajal ko¤dinud, libisenud, kuristikku kukkunud ja siis veel millestki kinni haarata jo~udnud - aga kas oli see nyyd kuristiku serv vo~i midagi allpool asuvat, mingi terrassike, millelt yles vinnata enam vo~imalik pole, see jäi mulle teadmata. Hiljem arvustusi lugedes sai selgeks, et oli jah serv kyll. Aga see ei vo~tnud ebamugavustunnet kohe kuidagi vähemaks. Sisemusse jäi ikka veel närima see pahaendelisuse eelaimdus, kahtlus... yheso~naga, see lugu pani mind tundma ebamugavalt ka hiljem ja see ei meeldinud mulle. Jah, jutt muidu jookseb ju ilusasti, teksti on kena lugeda - aga see on midagi, mis peaks olema elementaarne, ilma milleta jutul pole mo~tet. Ilma selleta oleks lugu kui rikkis valgusfoor - vaadata teda ju vo~ib, aga kasu pole sellest mitte vähematki.Sellist lugu, mis ko~igile meeldiks, ei ole sugugi lihtne kirjutada. Ja Indreku lugudega kipubki nii olema, et mis meeldib yhele, ei meeldi teisele. See, kuhu ta oma tekstidega liigub, on tema oma valik. Ja mina kui lugeja ytlen selle peale, et ennäe - see konkreetne valik minule kyll ei meeldi. Mo~nele meeldib kindlasti, seda ma usun, lugu on juba sedamoodi kirja pandud. Aga ma usun, et on ka suhteliselt suur hulk inimesi, kes selle loo peale lihtsalt o~lgu kehitavad ja peale lugemist lihtsalt unustavad, et on olemas selline autor, nagu Indrek Hargla. Nende jaoks ei ole selles loos midagi, mitte mingisugst toetuspunkti. Ja nii jääbki see vaid yheks pisikeseks laastuks paljude seas, ilma näo ja teota - v6i mis halvemal juhul lausa halvasti meelde jääb ning lugeja eemalegi peletab. Nyyd sai hinde kohta palju kirja pandud - esimese arvustajana peaks ytlema, et tegemist on vahetuslapse loo kaasajastatud variandiga, mille tegevus toimub haigla seinte vahel.
Teksti loeti eesti keeles

See, et mingi lugu ühele meeldib ja teisele mitte, on täiesti normaalne seaduspärasus, mille kehtivusala ei piirne kindlasti ainult Hargla lugudega, vaid sisaldub kõigis tekstides, milliste ülestähendajaks inimsugu kirjaoskuse tekkest alates on olnud. Sellise loo kirjutamine, mis kõigile meeldiks, ei ole mitte ainult keeruline, vaid see on lihtsalt võimatu, ja rumal on kirjanik, kes seda üritades oma annet asjatult raiskab.

Erinevalt eelmisest arvustajast kuulun ma ilmselt nö. sihtgruppi, kellele lugu ja kirjaniku poolt valitud viis selle edastamiseks igati vastuvõetavad on. Jutt meeldis, isegi väga - puudu ei olnud midagi, üle ei jäänud midagi, kõik kenasti arusaadavalt kirja pandud. Soovitan lugejatele lugemiseks ja kirjutajatele kirjutamisalase hariduse täiendamiseks.

Teksti loeti eesti keeles

Üks peamisi pretendente Hargla 2000. aasta parima lühijutu tiitlile, ehkki tipus on kitsas.

Esiteks on lugu haarav, teiseks ilmutab autor harukordset osavust nii sõna (nt. jutu viimane lause) kui stseenide kavandamise osas, kolmandaks on välditud õuduse puhul tavalist nihilismi ja resultaat on meeldivalt humaanne. Huvitav on märkida, et loo "järg" ("Nad tulevad täna öösel! (2)"), n.-ö. negatiivne stsenaarium, on vastupidi hästi sünge ja minu meelest ka pisut kangutatud esialgse variandi kõrval, kuigi sugugi mitte halb lugu.

Kokkuvõttes: jutt ei ole võib-olla eriti originaalne kuid mõjub väga kaasaegselt.

Teksti loeti eesti keeles

See on kuidagi uudne lähenemine rahvajuttudest tuntud vahetatud lapse teemale. Tänapäeval muidugi on vahetatud lapsed hullumajas, kus neid püütakse ravida -- tõsi, tagajärjetult. Aga kui neid on kord juba vahetatud, siis saab neid ka tagasi vahetada.

Potentsiaalselt saanuks sellest kirjutada õudusjutu. Hargla pole seda teinud. Mõni kritiseerib seda, aga mina kiidan.

Teksti loeti eesti keeles

Kui läks käima Stalker 2001 küsitlus, siis istusin 2000. aastal ilmunud ulmetekstide ja -raamatute nimekirjaga maha ja lasksin pilgu üle käia. Igasuguseid mõtteid tuli pähe, kui seda nimekirja vaatasin... üks oli kindel, et lühijutu kategooria esikoha saab minult käesolev tekst. Miks? Keeruline öelda, ilmselt oli põhjus selles, et kui seda nimekirja vaatasin, siis antud loo pealkirja nägemine tõi kohe meelde kogu selle emotsioonidetulva, mis mind valdas jutu esmakordse lugemise järel. See on minuarust kõva argument, millele annab kaalu ka see, et hilisematel ülelugemistel pole jutt kuigivõrd kehvemini mõjunud.

Ilmselt on tegu esimese omamaise autori kirjutatud vahetuslapse (changeling) looga. Okay, Tiit Tarlapi «Haldjatants» käsitleb kah pisut seda teemat, kuid hoopis teisiti ning Tarlapil ei vahetatud lapsi...

Aga Indrek Hargla loomingus on käesolev lugu minu jaoks tõesti üks tipptekst!

Teksti loeti eesti keeles

Lugesin teist korda. Sama palju meeldis. Tegevus (võib-olla liigagi) kiire, võib-olla seepärast, peale poolt aastat tekst kipubki meelest minema.
Teksti loeti eesti keeles

Igasusgust imelikku kraami oli selles jutus küll. See meeldis mulle rohkem kui järg. Oli paremini kirjutatud. Lugu oli ulmevallas normaalne. Mulle isiklikult meeldis. Kuigi kõigi kohta seda öelda ei saa...
Teksti loeti eesti keeles

Keegi tuleb täna öösel ning midagi väga kurja hakkab juhtuma. Niimoodi võib jutu laias laastus kokku võtta. Hullumaja teema mulle endale väga ei istu. See on nii läbi kirjutatud, et mõjub juba lausa tüütavalt. Õnneks suudab autor enamus klišeesid vältida ning pakkuda isegi mõningaid üllatusi. Selle eest väärib ta ainult kiitust. Laitus tuleb aga liigse kiirustamise eest. Antud teemast oleks olnud võimalik ka pikemalt kirjutada. Luua atmosfääri, pinget, mängida rohkem mütoloogiaga. Muidugi, ega tekstil sellisel kujul ka väga viga ei ole. Neli
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2023
november 2023
oktoober 2023
september 2023
august 2023
juuli 2023

Autorite sildid: