Nigel. Aga miks? Sest minu jaoks lugu ei olnud!See, kui teoses pole ko~ik lo~puni selge, kui osa on jäänud ytlemata, see muudab tavaliselt teose paremaks. See on aga siiski yks libe tee, mida mo"o"da liikudes vo~ib lugejaid kaotada. Alguses läheb yks, siis teine, kauemaks jäävad samasuguse taustaga isikud... ja lo~puks jääb autor yksi, ainsaks isikuks, kes teost mo~istab, ylejäänute jaoks on aga tegemist absurdsusega, hunniku sisutute so¤adena, mis miskipärast järjestikku lykitud. Nii oli ka selle looga - so~na järgnes so~nale, lause lausele - juttu aga ei tekkinud. Alles lo~pus tekkis selline ähmane tunne, et mine sa tea, äkki tahtis autor jutustada sellest ja sellest, et ehk oli loo olemus selline ja selline. Tekkis tunne, nagu oleks ma libedal rajal ko¤dinud, libisenud, kuristikku kukkunud ja siis veel millestki kinni haarata jo~udnud - aga kas oli see nyyd kuristiku serv vo~i midagi allpool asuvat, mingi terrassike, millelt yles vinnata enam vo~imalik pole, see jäi mulle teadmata. Hiljem arvustusi lugedes sai selgeks, et oli jah serv kyll. Aga see ei vo~tnud ebamugavustunnet kohe kuidagi vähemaks. Sisemusse jäi ikka veel närima see pahaendelisuse eelaimdus, kahtlus... yheso~naga, see lugu pani mind tundma ebamugavalt ka hiljem ja see ei meeldinud mulle. Jah, jutt muidu jookseb ju ilusasti, teksti on kena lugeda - aga see on midagi, mis peaks olema elementaarne, ilma milleta jutul pole mo~tet. Ilma selleta oleks lugu kui rikkis valgusfoor - vaadata teda ju vo~ib, aga kasu pole sellest mitte vähematki.Sellist lugu, mis ko~igile meeldiks, ei ole sugugi lihtne kirjutada. Ja Indreku lugudega kipubki nii olema, et mis meeldib yhele, ei meeldi teisele. See, kuhu ta oma tekstidega liigub, on tema oma valik. Ja mina kui lugeja ytlen selle peale, et ennäe - see konkreetne valik minule kyll ei meeldi. Mo~nele meeldib kindlasti, seda ma usun, lugu on juba sedamoodi kirja pandud. Aga ma usun, et on ka suhteliselt suur hulk inimesi, kes selle loo peale lihtsalt o~lgu kehitavad ja peale lugemist lihtsalt unustavad, et on olemas selline autor, nagu Indrek Hargla. Nende jaoks ei ole selles loos midagi, mitte mingisugst toetuspunkti. Ja nii jääbki see vaid yheks pisikeseks laastuks paljude seas, ilma näo ja teota - v6i mis halvemal juhul lausa halvasti meelde jääb ning lugeja eemalegi peletab. Nyyd sai hinde kohta palju kirja pandud - esimese arvustajana peaks ytlema, et tegemist on vahetuslapse loo kaasajastatud variandiga, mille tegevus toimub haigla seinte vahel.