Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970–

Biograafia Bibliograafia
  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

Kliendi soov

(jutt aastast 1999)
https://algernon.ee/node/329

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 1999; aprill
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Indrek Hargla «Nad tulevad täna öösel!» 2000
Indrek Hargla «Pan Grpowski üheksa juhtumit» 2001

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • Algernon
Hinne
Hindajaid
9
6
4
0
0
Keskmine hinne
4.263
Arvustused (19)

Selline äraspidine Bradbury Usher. Vanasse Inglismaa lossi ehitatakse uue peremehe, ühe ameerika miljonäri tarvis sisse lossi legendile vastavad kummitused. Algus jätab autorile kõik võimalused vorpida valmis labane tondiõudukas, kuid Hargla suudab stampe vältida. Vähe sellest, ta loob ootamatute pöörete, sümpaatsete karakterite ning lausa eeskujuliku kirjutamisstiiliga Eesti läbi aegade parima ulmejutu. Hakkad lugema ning ei suuda pooleli jätta!
Teksti loeti eesti keeles

Paraku ei jaga eelkirjutaja seisukohta lõpu suhtes. Ja Koloman polnd kah tiab mis veenev ajaloolane, sest mudu oleks ta pidand ühe võimalusena asjade sihukest käiku ette nägema. Sisu ümber jutustama ei hakka ka mina, sest iseenesest väärib kirjatükk lugemist ja seda enam,et ta kenas ja loetavas maakeeles kirja on pandud. Eesti kohta igati ontlik ja ilus jutt, nii et ei tasu sellest vägagi keskmisest hindest masendusse sattuda, võrreldud on siiski globalses plaanis.
Teksti loeti eesti keeles

Esimene jutt, mis ma sellelt autorilt läbi lugesin ning mis pani mind kohe ka kõiki teisi tema kirjutisi hoolega välja printima ning lugema.Eksortsist Grpowski lood kuuluvad küll õuduskirjanduse zhanri ilmselt, kuid sageli on need rohkem vaimukad, kui õudsed. Kaasaarvatud "Kliendi soov". Väga hea jutt, ei midagi enamat pole mõtet öelda.
Teksti loeti eesti keeles

Tuleb tunnistada, et kohtumine pan Grpowskiga muutis olulisel määral minu suhtumist kodukeelsesse ulmekirjandusse. Mitte et ma kõige senikirjutatu üle hirmsasti viriseda tahaksin, oh ei, otse vastupidi: erinevalt paljudest ei näe ma sugugi põhjust, miks peaks siinsete autorite iga loomingulist katsetust arvustama alati just "maailmakirjanduse" mõõdupuu järgi, mis oma ameerikakesksuse tõttu sageli muile sobimatuks osutub. Kohati koguni realistlikult ellu suhtuva inimesena tuleb muidugi nõustuda ka sellega, et eesti ulmekirjandus käib alles lapsekingades, ehk teisisõnu - meie igatasandilist vaesust arvesse võttes - paterdatakse siin päris paljajalu, ning esimesi saapaid ei tasu oodata enne kui kooliminekuaeg kätte jõuab. Olles küll ühel meelel nendega, kes naeravad välja mistahes ürituse leiutada jalgratast, ei otsi ma eesti autorite lugudest alati seda rabavat uut, vaid tunnen siirast rõõmu sellest kui keegi kohalikest mõne olulise teema huvitavalt ja heal tasemel läbi kirjutab. See on niisama vajalik ja möödapääsmatu nagu emakeelne kooliharidus - alus, milleta meil ei ole lootustki sellele, et siinkandis kunagi midagi konkurentsivõimelist ja omapärast võidaks luua.

Indrek Hargla loodud tagasihoidliku välimuse ja parimatest parimate hulka küündiva headusega poola päritolu eksortsist pan Grpowski, kes, tõelise pühendununa oma elu ohtu seades ja selle eest vääriliselt kõrget tasu kasseerides, lahendab stiilselt ülimalt mõistatuslikke juhtumeid, mis jäävad kuhugi just-just mehe võimete piiri peale. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks… Ei avalikku kuulsust, ei auhinnatüdrukuid - töö tehtud, raha käes, rahulikult tagasi väikesesse poekesse, mida peategelane oma kodulinnas peab. Tõelisi kangelasi pole tarvis graniidist välja tahuda, ega pronksi valada; tõeline kangelane lahendab olukorrad teistele märkamatult ning taandub, nõudmata enda teenetele kõrvaliste isikute tähelepanu ja austust.

Mis nüüd otseselt "Kliendi soovi" puutub, siis vaevalt et taolise kummitustemaja loomise idees iseenesest midagi rabavalt uut on. Kuid loos oli veenvat elusust-elulisust, mis koduste kirjutajate töödes enamasti puudub. Kui peategelase isiku näol oli tegemist esimese tõeliselt meeldejääva ja taaskohtumissoovi tekitava kangelasega eesti ulmes (minu rõõmuks leidsid need uued kohtumised ka aset), siis Hargla kiituseks tahaks öelda veel seda, et ühena vähestest eesti autoritest paistab ta teadvat tõsiasja, et loos ei saa kunagi olla ühtegi tähtsusetut tegelast, ning vastavalt sellele on ka kõrvaltegelaste kujutamisele tublisti aega pühendatud. Kõrvaltegelasedki mõjuvad ehtsate ja elusatena, ning selleks, et kõiki loos ettetulevaid isikuid hingamas ja liikumas näha ei tarvitse lugejal reanimatsiooniosakonna kitlit selga vedada.

Panen viie, vaevamata pead selle üle, kuhu taoline lugu "maailmakirjanduse" mõõdupuu järgi kuuluda võiks - eesti ulme on väga lühikese ajaga teinud väga suure hüppe, ja järgmiste stalkerdatud lugude tase on kindlasti hoopis midagi muud kui eelmisel aastal. Viimases lauses paluks näha rohkem siinkirjutaja heameelt toimunud arengu üle, kui kriitikat mulluste võitjate aadressil. Nii noores eas ulmekirjanduse puhul, nagu eesti oma, tuleks kasvamist ja arenemist loomulikuks pidada.

Niisiis "5" ja P.s. Vihje tulevastele "Stalkeri"-saajatele oli üldistava iseloomuga, ega puudutanud otseselt viimatihinnatud lugu.

Teksti loeti eesti keeles

Minu esimene tutvus Hargla kirjutatuga... oli meeldiv tutvuda küll. Selle eest ka siis 5 -- kui "Kliendi soov" praegu oleks ilmunud, saaks 4.
Teksti loeti eesti keeles

Arvasin, et jutt on parem. Eriti pärast kóike neid ylevoolavaid kiidusónu. Jutt oli "liiga lóbus". Rohkem farsi moodi, kui et tósine Usher vói kuidas seda nimetadagi? Farss mulle ei meeldi ka siis, kui jutu farsina esitada pyytakse.

Teine asi mis häiris, oli selle pealkirja liigne kordamine igas erinevas versioonis. Aga lóppkokkuvóttes jäi rahuldav elamus. Et see vaid rahuldav oli, sellest ka hinne neli.

Teksti loeti eesti keeles

Lausa nauditavalt kirjutatud neljas üllitis Hargla poolt. Ma ei tea aga millisena mõjuks "Kliendi soov" lugejale, kes esmakordselt Pan`iga kokku puutub. Ehk veidi liiga palju nõiduslikku sala(eri)pära ja võõrmõisteid eksortistidelt? Ilmselt on siiski taoline esmamulje loodud taotuslikult ja mis kõige tähtsam -- huvitavalt. See ju ongi lugeja(kliendi) soov!
Kriminullidele omane lahtiseletamine on ju vajalik osa zhanrist, aga isiklikult oleks oodanud Pan`ilt rohkem kui lihtsalt Uurija esmamuljet. Miks ei oleks ta võinud elektroonikahuviliste ja kinnisvaraagentidega koostööd teha ja kaasa mängida (raha huvides ikka-nagu alati), ilma et laseks kogu hinnalise elektrisüsteemi lühisesse joosta? Aga jällegi -- sellist tegelaskuju ju ei soovita luua. Eksortist Pan seisab rahva huvide eest, nagu Ghostbuster ja A-team.

Teiskordsel lugemisel kliendi soovi idee korrutamine ei häirinud. Küll aga oleks oodanud tekstilt vähem tükeldatust ja sujuvust, töötab ta ju küll lühikriminaaljutukesena, aga kas sellest enam Hargla kliendile piisab? Ka mina olen klient ja mul on omad soovid... eller hur?

Teksti loeti eesti keeles

Võrreldes teiste seniloetud Grpowski-lugudega tundub natuke kuiv ja kunstlik. Lugedes ei teki seda isikliku kohaloleku tunnet, mida olen harjunud Indrek Hargla jutte lugedes kogema. Võiks öelda, et selles jutus on hiliawmatega võrreldes natuke liiga palju Harglat ja liiga vähe Grpowskit.
Teksti loeti eesti keeles

Muidu mulle Hargla meeldib, kuid see lugu oli kuidagi...igav. Nojah, esimene lugu pan Grpowskiga-selle laheda poola vennikesega. Kuid see jutt siiski mulle nii väga ei meeldinud. Selle tõttu ka neli. Teised pan Grpowski jutud on sellest peajagu üle. Aga neile, keda huvitavad pan Grpowski elu, peaksid seda lugu ikkagi lugema, sest kuigi pan Grpowskil on siin vaid väike roll, on seegi tähtis selle tegelas tundma õppimisel.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin seda kunagi ammu ja nüüd lugesin uuesti üle. Päris hästi oli meeles, see on positiivne. Häiris aga jutu hüplikus. Võib-olla oli tõepoolest kavalam libiseda eksortsisti töömeetodidest sujuvalt üle, kuid samas jäi nagu midagi puudu. Igatahes tekitas see huvi pan Grpowski edasiste askelduste vastu. Tubli neli.
Teksti loeti eesti keeles

Kuidagi poolelijääv jutt ju. Püüdlik inglise tondijutt muidu, kuigi teatavate moodsate täiendustega, elektri, heli- ja valgusefektidega. Aga kummituselugu jäi lahenduseta ning kummitus kinni püüdmata. Minu jaoks avas see pan Grpowski maailma aga ei saa öelda et see esmatutvus vaimustusest röökima just oleks pannud. Pigem selline "käib kah" tüüpi lugu.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2024
september 2024
august 2024
juuli 2024
juuni 2024
mai 2024

Autorite sildid: