Lugu sellest, kuidas Maale saabub üks kosmoserändus (Max Thorn). Kõik oleks nagu korras, aga millegipärast kuuleb ta kõike tunniajalise hilinemisega. Uurib arstide käest, millega tegu on ja selgub, et tal on Black`i sündroom. See on selline imelik asi, et närvitöö aeglustumise tõttu hakkavad igasugused aistingud hilinema. Alguses kuulmine, siis maitsmine ja lõhnatundmine, siis silmanägemine ja nii edasi. Asja kulgemisest saab aimu sedasama Black`i jälgides (nagu Algernon`i jälgides Charlie Gordon`i kohtagi). Thorn loodab muidugi veel terveks saada ja uuesti oma lemmiktööjuurde naasta, aga...
Selline parajalt traagiline lugu kokkuvõtteks. Soovitaks lugeda just nendele, kellele meeldib inimese siseelu kriisisituatsioonis. Selline hea hääbumiselugu. Kui ma nüüd mööda ei pane, siis antud lugu nimetati publikuküsitlusel parimaks 1988. aastal "Interzone`s" ilmunud looks. Viis kindlalt kätte.
Selline parajalt traagiline lugu kokkuvõtteks. Soovitaks lugeda just nendele, kellele meeldib inimese siseelu kriisisituatsioonis. Selline hea hääbumiselugu. Kui ma nüüd mööda ei pane, siis antud lugu nimetati publikuküsitlusel parimaks 1988. aastal "Interzone`s" ilmunud looks. Viis kindlalt kätte.