Kõigepealt nägin romaani ainetel vändatud filmi - ühte edukamat, mis Herberti teostel põhineb. Rezhii oli vanameister Lewis Gilbert, osades Aidan Quinn jms John Gilegud. Film kuulub raudselt minu poolt nähtud horrori tippu, vast isegi kõige tippu. Vapustav ja jube elamus...
Romaan, nr 1. bestseller, nagu enamus Herberti viimasemaid asju, on üksjagu erinev. Süzhee on lühem, kompaktsem, ehk lihtsakoelisemgi. Film on algtekstiga suhteliselt vabalt ümber käinud. Ühelt poolt on lisatud tõesti jubedaid ja karme momente, teisalt on lõpp-lahendus pisut pehmem, südamlikum ja soojem. Raamatu finaal aga täiesti horrorlikult lootusetu ja julm. Siiski toon välja kaks põhierisust.
Film on seatud retroõhustikku 1920-sse, raamatu tegevus tänapäeval. Filmis on olulisel kohal verepilastuse teema, raamatus see puudub.
Raamat ja film peavadki erinevad olema, tegemist ju erinevate fenomenidega. Antud juhul mõlemad suurepärased!
Asjast. Tüübiline inglise ghost-story. David Ash on parauurija, teaduslikult ja skeptiliselt meelestatud, kes seni igale nähtusele enam-vähem materialistliku lahenduse on leidnud. Tema skepsis tuleneb lapsepõlvevapustusest. Poisikesena oli ta osaline oma õe hukkumises (uppumine), ühel hetkel isegi soovis seda... Ja tal on kohutav mälestus, kuidas nägi oma surnud õde kirstus liigutamas. Unenäos ilmumas painajast lahtisaamiseks, on ta põhendanud oma tegevuse surmajärgse elu mitteolemise tõestamisele.
Ashi instituut saab kirja majast nimega Edbrook, palvega uurida seal kummitusi. Kohele jõudes leiab Ash eest vana naise Nanny ja tema täiseas õelapsed - kaks venda ja õe Christina. Kummitus olevat valges öösärgis noor tütarlaps, kes aeg-ajalt ennast kuskil ilmutab. Seda mitte uskudes asub Ash tööle ja aegupidi hakkab avanema Edbrooki mineviku kohutav saladus. Ja Edbrookis kummitab! Võimsalt, kusjuures...
Romaan, nr 1. bestseller, nagu enamus Herberti viimasemaid asju, on üksjagu erinev. Süzhee on lühem, kompaktsem, ehk lihtsakoelisemgi. Film on algtekstiga suhteliselt vabalt ümber käinud. Ühelt poolt on lisatud tõesti jubedaid ja karme momente, teisalt on lõpp-lahendus pisut pehmem, südamlikum ja soojem. Raamatu finaal aga täiesti horrorlikult lootusetu ja julm. Siiski toon välja kaks põhierisust.
Film on seatud retroõhustikku 1920-sse, raamatu tegevus tänapäeval. Filmis on olulisel kohal verepilastuse teema, raamatus see puudub.
Raamat ja film peavadki erinevad olema, tegemist ju erinevate fenomenidega. Antud juhul mõlemad suurepärased!
Asjast. Tüübiline inglise ghost-story. David Ash on parauurija, teaduslikult ja skeptiliselt meelestatud, kes seni igale nähtusele enam-vähem materialistliku lahenduse on leidnud. Tema skepsis tuleneb lapsepõlvevapustusest. Poisikesena oli ta osaline oma õe hukkumises (uppumine), ühel hetkel isegi soovis seda... Ja tal on kohutav mälestus, kuidas nägi oma surnud õde kirstus liigutamas. Unenäos ilmumas painajast lahtisaamiseks, on ta põhendanud oma tegevuse surmajärgse elu mitteolemise tõestamisele.
Ashi instituut saab kirja majast nimega Edbrook, palvega uurida seal kummitusi. Kohele jõudes leiab Ash eest vana naise Nanny ja tema täiseas õelapsed - kaks venda ja õe Christina. Kummitus olevat valges öösärgis noor tütarlaps, kes aeg-ajalt ennast kuskil ilmutab. Seda mitte uskudes asub Ash tööle ja aegupidi hakkab avanema Edbrooki mineviku kohutav saladus. Ja Edbrookis kummitab! Võimsalt, kusjuures...
Haunted on järjekordne näide, et korraliku horrori üheks parimaks settinguks saab olla vana inglise maahäärber, kõik ON kuidagi rohkem kõhe ja põnevam, kui Uus-Inglismaa kolkamiljöö. Meisterlikult kirjutatud, õudust ja pinget pole krutitud odavete võtetega. Herbert Inglismaal horror-autor nr 1, müünd üle 40 miljoni raamatu, ei kirjuta üldse jutte ega avalda ennast ajakirjades. Ainult aasta-aastalt paremaks minevad romaanid. Viimane neist - Others - jõudnud samuti kiiresti müüvikuks saada.
Oma jõhkra otsekohesusega lööb ta Kingi pika puuga. Inimesed, kes te tahate lasta ennast hirmutada - lugege Herbertit!!!