Tegemist on reimagined “Battlestar Galactica” piloot-miniseriaali, ehk siis tegelikult nelja esimese osa romaniseeringuga. Sündmused algavad Armistice’i jaama ründamisega ning lõppevad cylonite ilmumisega Ragnarile ning Sharoni ja Dorali cylonitena paljastamisega. Mõnes mõttes valmistas romaan mulle pettumuse, kuna lootsin midagi sarnast mitmete “Star War” romaniseeringutele, milles autorid on filmi tegevustikku oluliselt laiendanud, lisanud dialoogi, taustu, selgitanud tegelaste motiive ja vahest ka mõned uued süžeeliinid sisse toonud. Carveri romaniseeringus midagi sellist ei ole, romaan põhineb väga rangelt stsenaariumil, lisatud pole ühtegi rida dialoogi ega ühtegi stseeni, mõnikord ainult paar lauset tegelaste mõtteid, mida me ka muidu ekraanilt aimata võime. Sündmusi pole kübetki laiendatud ja mingeid tagasivaatelisi taustu sisse pandud ei ole, ei ole selgitatud 12 koloonia ajalugu ega kirjeldatud pikemalt esimest sõda cylonitega. Ka kolooniate kummalisest rassilisest kooslusest ja kultuuriajaloost libiseb autor peatumata üle. Ühesõnaga, tegemist on veidi lahti kirjutatud originaalstsenaariumiga ja sellisena tuleb ka autori tööd hinnata. Ja ma arvan, et ega Carverile midagi ette heita ei ole – tingimustes, kus autor ei saa lisada ühtegi tegelast, dialoogi ega oma mõtet – on ta tegelikult hästi hakkama saanud. Romaan on põnev ja lobedalt loetav, kosmoselahinguid on visualiseeritud hästi, ilma pikema tuututamiseta, need on äkilised, nappide joontega ja värvikad. Romaan kulgeb filmiga samas tempos ning on täiesti paslik neljanda hooaja alguses mäluvärskendamiseks üle lugeda.