Ajapolitseinikud alternatiivajaloolises Ameerikas. Sellest teemast annaks kokku kirjutada küll ja küll. John Barnes on aga läinud mingit imelikku postmodernistlikku teed, loo asemel on mingi seosetu jada ainult autorile mõistetavaid pildikesi, kirju rosolje psühhedeelse alamaiguga stseenidest. Kusjuures psühhedeelias pole midagi paha, otse vastupidi, ainult et paljud autorid kes kipuvad deepi panema unustavad ära asjaolu et selle deebi nautimiseks peab lugeja samal lainel olema.
Õudne, puine, tuim ja masendav lugu, pikk nagu pohmellis tööpäev.