Andrzej Sapkowski

Poollagunenud lossilobudikku voorib kokku kõikvõimalikke Wiedzimini maailma prominentseid ja muidu koloriitseid tegelasi. Geralt ja Yennifer abielluvad. Hõissa pulmad! Juba pulmapeole eelneval ööl korraldavad pidulised sellise vägeva joomingu, et niigi vaevu koos pysiv lossivare väriseb alusmüürideni ja kohaliku rohkearvulise kummitustepere esindajatest õnnelikumad vaid närvivapustusega pääsevad.

Tõsiselt lõbus ja armas lugu. Tõsi kyll, eeldab Wiedzmini sarja vähemasti esimeste jutukogude eelnevat tarbimist, et tegelastele ja nende vahelistele seostele pihta saada. Kindel viis.

Teemaks Geralti ja Yeneferi pulmad. Kuna tegu on kahe maailma poliitikat üsnagi tugevalt mõjustava tegelasega, siis otsustab noorpaar oma pulmapeo korraldada ilmakärast eemal, tuttava (eks)kuninga lossi(vare)s. Kuna kõigil on käed-jalad tegemist täis, siis antakse pulmakülaliste nimekiri Lauliku kätte, et too siis kõik kohale kutsuks... Loomulikult kaotab Laulik nimekirja ning häbeneb seda tunnistada. Kõige tulemusena kutsub Laulik kohale need, keda ta ise õigeks peab... kuna Laulik tunneb Geralti ja Yenneferi piisavalt hästi, siis erilisi prohmakaid ei tule ja kõik olulised isikud saavad kutsutud. Laulik kutsub kohale aga ka suure hulga rahvast, keda noorpaar poleks ka kõige jaburamas unenäos osanud oma pulmakülalistena ette kujutada... Sellega saab aga pandud alus tõeliselt rajule pulmapeole, sest Lauliku kambajõmmid on eelkõige suured napsusõbrad. Lauliku naistuttavad jagunevad aga kahte alaliiki. Ühed, kes näevad välja kui lõbutüdrukud, kuid tegelikkuses seda pole ning teised, kes nõnda välja ei näe, kuid kohe ilmselt on lõbutüdrukud. Pulma saabuvad mõlema grupi esindajad...

Mürglit on palju... jutt balanseerib edukalt rämeda musta huumori ja õudusfantasyliku naljaloo piiril. Sapkowski poleks Sapkowski, kui ta jandile sekka ka räigemaid ja igavikulisemaid toone ei tooks... kuid eelkõige on siiski tegu naljalooga!

Lõppu räägiks pisut taustast. Antud jutt EI OLE Geralti sarja osa. See on autori enda kommentaar. Tegu on autori paroodiaga iseenda aadressil. Just seetõttu esineb ka jutus mitmeid vasturääkivusi Geralti sarjaga: näiteks kääbikute olemasolu loos. Jutt ilmus esmakordselt fanzineis «Czerwony Karzel», mille nimi oleks inglise keeles «Red Dwarf»... usun, et asjatundjad mõistavad juba nimest antud fanzinei suunitlust!

Jutt ise on võrratu! Puhas viis!!! Soovitan soojalt. Juttu võib edukalt lugeda ka isik, kes pole ennem ridagi Andrzej Sapkowskilt lugenud... samas annab eelnev tutvumine kogudega «Ostatnie zyczenie» ja «Miecz przeznaczenia» palju juurde.

Kes poola keelt oskab, see leiab jutu Andrzej Sapkowski kodukalt!