Andrzej Sapkowski

Selgub, et Blavikeni on elama asunud ka maag Stregobor... maag palub Geralti abi ühe koletise tapmiseks. Koletis on noor ja nägus naisterahvas?! ...kunagi oli tehtud ennustus Musta Päikese Laste kohta, st. laste kohta, kes sündisid päikesevarjutuse ajal, või siis selle järel. Teooria alusel on need lapsed inimsoole vaenulikud mutantid...

Geraltil tuleb valida kahest kurjast väiksem...

«Väiksem kuri» on juba selline ehe Geralti jutt – kui «Wiedzmin» ja «Ziarno prawdy» mõjuvad siiski pisut ümberjutustatud muinaslugudena – siis käesolev lugu on sarja tüüpiline esindaja: must huumor, jõhker vägivald, painavad (neetud) filosoofilised probleemid ning värvikas ja omanäoline fantasymaailm.

Tulemuseks oli Poola fändomi poolt väljaantav Januzs A. Zajdeli nimeline aastaauhind (Poola-Hugo) parima jutu kategoorias!!!

PS: Selle jutu avaldamise järel möllas poola fantasyfännide ja -kirjanike seas metsik dispuut batistpüksikute teemal!

Kes poola keeles loeb, see leieab jutu Andrzej Sapkowski kodukalt.

Jääger, kes tüdruku metsas tapma pidi, seda ei teinud, küll aga vägistas ta ja leidis ka ise seeläbi oma otsa. Nii sai alguse Renfri hulkuri- ja röövlielu, ja röövimisega pani ta tegelema ka 7 gnoomi...

Stregoboril õnnestub Renfri mingisse glasuuri nõiduda, kuid ikka leidub üks juhmakas prints, kes plika päästma peab...

Igal muinasjutul võib olla ka oma äraspidine seletus. Aga oma kannatsuste eest tahab tüdruk Stregoborile kätte maksta. Võlurid vangistasid väidetavaid mutante kunagi oma tornidesse ja lahkasid neid elusalt.

Ja kui Renfri lõpuks hirmunud ja pakkupugenud Stregobori leiab, juhtub seal olema ka Geralt. Geralti valik pole lihtne, nagu polnud ka see lihtne ei võõrasemal, Stregoboril, Renfril, jäägril, ega kellelgi, kes pidi valima kahe kurja vahel. Sest väikest kurja valida me ise ei saa - sellise võimaluse annab ainult Väga Suur Kuri. Aga siis on juba hilja... Kui kõik on kunagi mingi eetilise situatsioni lahendamiskeks valinud enda arvates vähema kurja, siis ükskord kasvab see kurjuse lumepall väga suureks. me peame vältima olukorda, kus valida annab ainult suure ja väikse kurja vahel.

Ühtlasi saame siin jutus ka palju Geralti elukutsest teada - eriti just plaanis raha-kurjus-tapmine-wiedzmin. Kust algab korraliku wiedzmini eetika?, millise kurjuse eest ta peab inimesi kaitsma?

Aga Renfrist oli mul tõeliselt kahju, isegi kui ta oli mutant. Siiamaani üks Geralti sarja lemmikjutte.

Hindeks vaieldamatu viis.

Kuidagi erakordselt küüniline, julm, jõhker ja lootusetu tundus see maailm mulle. Oma lahendamatuses lausa masendavad dilemmad, mida Geralt siiski lahendama peab... Ja lahendab ka! Äärmiselt verisel moel, kusjuures Sapkowski ei näigi taotlevat seda, et lugeja ilmtingimata Geralti valikutega nõustuks.

Lisaks veel mustmiljon pisikest aga värvikat nüanssi, stiilne slaavilik fantaasiamaailm, mis aga äärmiselt realistlikus võtmes on maalitud jpm võrratut. Hetkel (mil kogu sarjast aga alles alla kümnendiku on loetud) tundubki, et Sapkowski on selle seeria loonud monumendiks inimkonna (ehk inimühiskonna) kui seesuguse totaalsele ebaõnnestumisele.

Väga valus jutt!

Vahemärkusena veel, et paraleellugemine selgitas välja, et inglisekeelses tõlkes on palju olulisi nüansse ja rõhuasetusi, mis vene tõlkes kenasti sees, kahjuks lootusetult kaotsi läinud. Süzhee ja probleemi põhiolemuse saab loomulikult ka inglise versioonist kätte.

Kindlasti on pan Andrzej üks suurimaid elusolevaist ulmekirjanikest (kui mitte see kõige-kõige...), hoolimata sellest, millist mõrapilti näitab«Marduse» kaleidoskoop.

Ja otse loomulikult pole Geralt sorts!

Viis plussiga.

Jah, läbi musta huumori kirjeldatud äraspidine Lumivalgekese-töötlus on see lugu tõesti, ent mitte ainult. Ka mul hakkas Renfrist tohutult kahju, hoolimata temaga seotud negatiivsetest detailidest, nagu etteheited loomapiinamises või konfliktide lahendamine pantvangikriiside abil.