Kasutajainfo

Andrzej Sapkowski

21.06.1948-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Andrzej Sapkowski ·

Wiedzmin

(jutt aastast 1986)

ajakirjapublikatsioon: «Fantastyka» 1986; nr 12 (detsember)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Sorts»
«Mardus» 1994; nr 2 – nr 3

«Nõidur»
Andrzej Sapkowski «Viimane soov» 2011

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
13
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (13)

Andrzej Sapkowski debüütjutt, mille ajakirja «Fantastyka» lugejad tunnistasid 1986. aasta parimaks ajakirjas ilmunud poola jutuks.

«Wiedzmin» on esimene jutt Geraltist.

See pealkiri (witcher, hexer, vedmak) tähendab Geralti ametit... ja niipalju kui ma poola keelt mõistan, saan ma aru, et Sapkowski on siin mõelnud meessoost nõida, kes lisaks (lihtsamale) maagiale oskab ka mõõgaga ümber käia.

Esimene jutt on suht lihtsake ning autor on öelnud, et see sündis trotsist poola rahvajuttude vastu, kus kogu aeg mingid kingsepasellid koletisi tapsid... Sapkowski arvas, et säherdust tööd peab tegema professionaal... ning wiedzmin oligi sündinud. Sapkowski kirjutas jutu valmis ning saatis selle ajakirja «Fantastyka» konkursile...

Edasi on kõik juba kuulsusrikas ajalugu!
Minule tuletab jutt veel ka meelde Gogoli «Vii`d», aga see võib ka minu isiklik kiiks olla.

Sisust pole siin mõtet rääkida: jutt on ka ju maakeeles ilmunud... kahjuks kaudtõlkena (kehvemast) vene tõlkest. Sisust annab see eestindus hea pildi, aga mitte maailmast...

Kurat, Geralt EI OLE SORTS!!!

Kes loeb poola keeles, see leiab jutu Andrzej Sapkowski kodukalt.

Teksti loeti vene, eesti ja poola keeles

Olin nädalapäevad tagasi Poolas, kiikasin ka Warszawa raamatupoodidesse, et näha, mida siis sealmail tõlgitakse ja loetakse. Kus, on kuraditel "Fantastyka" letid! Mine, vali ja osta! Olgugi, et ka muud kirjandust on hulgaliselt tõlgitud, teeb mind ikkagi Poola ulmelembi ees avanev valik kadedaks, hoolimata tõsiasjast, et poolakeeles ulmelugejaid on 38.5 miljonilise rahvaarvu juures ikka väga palju. Poolas on praegu, muide, Pratchetti hooaeg, Swiat Diski hüppab juba ukselt silma. Aga pan Sapkowski`t nägin ka ja siis tulidki meelde siit BAAS-sit loetud ülikiitvad arvustused ja üks vana jutt Mardusest. Nüüd lugesin uuesti läbi ja paistab, et hakkan ise Sapkowski hooaega langema. Igaljuhul meeldis mulle venekeelne tõlge eesti omast palju enam, kuidagi mõnusalt arhailine oli see keel. Mis puutub kingseppadesse ja "Viisse", siis ilmselt kasutas pan oma esimese jutu treimisel kõvasti kohalikku mütoloogiat, mistõttu sarnasused "Viiga" täiesti omal kohal ja mõistetavad. Tunnistan, et peale tudengipõlve piina- ja pettumusterohket "Sõrmuse isandat", pole ma fantasy poole eriti vaadanud. Pan Sapkowski aga tõendab, et selleski zhanris annab pagana hästi kirjutada - ja kujutage ette - ILMA HEIETAMATA MINGEID ÜLLAID LEGENDE. Selles jutus on tegelikult päris palju psühholoogiat ja varjatud allteksti, nii mulle tundub, ja õudust kah paras jagu.Aga kuidas siis, wiedzminit õieti eesti keelde tõlkida?
Teksti loeti eesti ja vene keeles

Esimeste aastakäikude "Mardusest" jäi Sapkowski "Sorts" kõige eredamalt meelde. Nüüd lugesin selle ka vene keeles läbi ja ega hr Kallase ning hr Golikovi kiidusõnadele midagi lisada oskagi. Kindel 5.
Teksti loeti eesti keeles

Esimene loetud Sapkowski lugu ja sekord vist alustasin sarja õigest otsast. Eelnenud kiitvatele hinnangutele suurt lisada polegi. Loen naudinguga edasi. Oma suureks üllatuseks avastasin, et "Ostatnie zyczenie" polegi romaan vaid kogumik :) Wiedzmin paistab küllalt omapärane (ja väga sümpaatne) kuju olevat.

Probleemne vaid see, kuidas seda "Wiedzmin" eesti keelde tõlkida. Venekeelse tõlke "vedmak" kõlab väga ilusti (ja Lukjanenko Dozor`ides on vedmak kah küllaltki sarnase tähendusega, igatahes väga vastuollu need vedmak`id ei lähe). Sorts ta igatahes küll ei ole.

Hindeks viis ilma pisima kõhkluseta.

Teksti loeti vene keeles

Mäletan, et paar aastat tagasi julgesin seda teksti vaid päevaajal lugeda... Mitte niivõrd hirmutava sisu kui 2. osale lisatud illustreeriva foto pärast. Nüüd on igasugu rappimislugudega karastatud hinges julgust juures, kuid kehvemaks see juttu mu silmis ei muuda. Maagia elab!
Teksti loeti eesti keeles

Ühinedes kõigi eelkõnelejate kiidulauluga, lisan vaid, et see on jutt, mis tekitab Geralti seeria vastu tohutu huvi, kummatigi ei tule siit absoluutselt välja, kui jõhker ja julm too maailm ja seeria tegelikult on.

Ja otse loomulikult pole Geralt sorts.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Järgnev on hindepaneku kõrvalt rohkem kommentaar väitele "loomulikult pole Geralt sorts".

Kes ta siis on? Eesti keele- ja kultuuriruumis puudub positiivse, nõiavõimetega sõdalase kuju. On rehepapp, aga tema on paikne, omamoodi magava kassi tüüpi tegelane. Kurikaelade hävitamine pole ka Kaval Antsu eesmärkide esirinnas, pigem kuulub see paratamatute tagajärgede hulka. Niisiis, milline eesti keelend Geraltile kõige rohkem sobiks?

Relvastatud, palgatav, rändava loomuga, eriliste võimete ja teadmistega. Rändav hiid? :))) Eesti keele seletavast sõnaraamatust (netis olemas) võib leida terve trobikonnajagu wiedzmin-sõna tõlkepessa kuuluvaid väljendeid. Kuid ainult üks on ligilähedaselt sobilik - see õnnetu "sorts". Tuuslar - see käib rohkem Sapkowski võlurkonna pihta. Relvakandmisluba ei omistaks peale nende kahe vist kellelegi tollest nimekirjast. Palgata saab neid kõiki, aga hävitustööle spetsiifiliselt sobilik, jällegi ainult, sorts. Kui rahvuseepos appi võtta, siis seda tülikat, purjutavat ja ennasttäis hiidu, kes Eestimaad mööda kuulu järgi kunagi ringi paterdas, saadeti just sortsipojad korrale kutsuma. Positiivne rõhuasetus on muidugi Kreutzwaldi-poolne, ise sain vastavateemalise kirjandi eest kunagi ääriveeri "3" kätte (olevat klassikalise kangelase alandamine olnud).

Ehh, Semjonova... meeldib mulle see sõna - sorts. On teine tähenduselt palju avaram, kui üldine arvamus praegast arvab ja heaks kiidab...

Teksti loeti vene keeles

Hea tekst. Sõna " sorts" ei ole minu meelest nii ebaõnnestunud valik midagi. Tõlge on päris korralik, jutt on seikluslik ja omapärane. Autorit tasuks veel tõlkida.

02.03. 2012.

Lugesin maakeelsest Sapkowski kogust ka uue tõlke üle. Lugu, mis meeldis mulle kümme aastat tagasi, meeldib ka praegu, tekitades uue huvi autori loomingu vastu. Jyrka tõmmatud paralleelid Gogoli "Viiga" tekkisid seekord ka mul, Sapkowski loo esmalugemisel polnud ma vist Gogoli tekstiga tuttav.

Viis pluss.

Teksti loeti eesti keeles

Ah et see olla ka eesti keeles olemas ja tõlge hammaste vahel... Mina lugesin võrgust leitud ingliskeelset. Lugu ise on muidugi kahtluseta suurepärane ja kommenteerida tahaks vast toda "sortsi"-teemat: kõik sõnaraamatud kipuvad sortse kurjadeks nõidadeks nimetama, selles vast ongi kogu probleem. Et eriti "Soome sorts" (Kalevipoejast) lubab neid peaaegu et mitte inimsoo hulka kuuluvaks lugeda...
Teksti loeti inglise keeles

Minul jäi millegipärast see 1994. aastal Marduses ilmunud kaudtõlge täiesti vahele, seega ei saanud ma tükk aega aru ei varasematel aegadel ulmelistis möllanud "kas wiedzmin on sorts või mitte?"-sõjast ega ka minu arust kohati liialdustesse kalduvast Sapkowski-maaniast, mida harrastasid kõige lugupeetumad fändomi tegelased. Nüüd vaatasin, et ingliskeelne raamat väljas, võtsin ja hankisin selle endale ja alustuseks lugesin kohe selle paljuräägitud "Wiedzmini" läbi. Kõik on õige, väga hea lugu. Geralt pole muidugi mingisugune sorts. Inglise keeles oli ta "witcher", seega sobiks minu meelest "nõidur" küll. Pan Sapkowski ise vist alul eelistas saksapärast "hexerit", viimasel ajal on aga ka "witcheri" heaks kiitnud. Seega: kui keegi seda kunagi tõlkima kavatseb hakata, ärge jumalapärast Geraltit sortsiks tehke.
Teksti loeti inglise keeles

"Kohustuslikud" Tolkieni raamatud on loetud, aga muidu fantaasia fänn ei ole. Wicher on üle prahi!
Teksti loeti inglise keeles