Selle jutuga on mul tõsine deja vu tunne -- ma olen kindel, et olen näinud sellele arvustust. Raudselt. Aga ei meenu kes ja kus. Ja kuna käsikiri olla leitud alles paar aastat tagasi, siis ei usu isegi. Aga ikkagi...
Štern ei üritanudki seda avaldada. Käsikiri liikus ühelt tuttavalt teisele, kuni lõpuks kadus aastakümneteks kes teab kuhu. Närudeks loetud paber tuli lõpuks välja, dešifreeriti ja avaldati ajakirjas "Mir fantastiki". Arusaadav ka, miks ei saanud mõeldagi koos "Proizvodstvennõi rasskaz No.1"-ga avaldamisele -- NLiidus teatavasti tööline ei joonud.
Plaan on täitmata, päästab vaid avraal. Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem -- kui teised näevad jommispäi valged hiiri, siis lööktööline näeb plaani täitmist. Ja veel nii, et see lausa reaalselt uksest ja aknast välja hakkab voolama. Kuni kaineks saab... Irw.