Loomevaevuse käes piinlev ulmekirjanik Tihhov avastab, et planeedilt Mars leitud teaduslikuks kurioosumiks peetav inimkolp kuulub talle s.o. see on tema kolp. Et asjas selgust luua (ning lugu lõpuni kirjutada) lendab kirjanik Marsile ja hakkab väljakaevamiste rasket tööd tegema.
Loole lisavad mõnusat vürtsi ringijalutav ja rääkiv Diktofon (pole vist pirnipuust) ja purgiõlut kaaniv, võimukas ning ühejalgne Admiral paleontoloogiamuuseumist. Paleontoloogide sümboliks on, muide, surnupealuu selle all ristatud kontidega :-0
Üldiselt kipub vist enamuse Shterni lugudega selline asi olema (mida keski juba mingi ta jupi kohta kirjutada jõudis), et pidevalt on tunne, et kohe-kohe läheb naljakaks. Kui läheb, siis on harilikult täitsa kobe lugu; kui ei lähe, siis mitte nii hea. See ajas paar korda naerma küll.