Kõigi kolme loo jutustaja on pigem vanemapoolne ameeriklane, kes on üürinud Quinatana Roo rannikul rantšo juures majakese (kahes esimeses loos) või viibib seal kandis tööasjus (kolmas lugu). Tema nime minu meelest kordagi läbi ei käi ja lugudesd ei viidata üksteisele, aga tegu võib olla ühe ja sama inimesega küll. Kõigi kolme loo sisuks on juhuslik kohtumine võõra inimesega, mis kujuneb siiski kuidagi nii usalduslikuks, et võõras räägib talle kummalise loo, mis on kuidagi seotud Quintana ooga ja sisaldab üleloomulikku elementi. Nende jutu-sees-juttude maht jääb mahult siiski alla poole kogu tekstist. Lugudesse on pikitud rohkesti võõrkeelseid sõnu, väljendeid ja terveid lauseid, mis annab tekstile "eksootilisust", ent võib kohati tekitada ka arusaamatust, sest joonealust tõlget ei ole. Ma arvan, et see võõrkeel on kohaliku Mehhiko varjundiga hispaania keel.
"What Came Ashore at Lirios". Mingil põhjusel Mehhikos elav 8või puhkav) ameeruiklane näeb mööda kallast lähenevat meest - ka tema on valget verd. Viisakusest tuleb pakkuda juua ja kehakinnitust, ent kohtumisest ei puudu ka rahutustunne, sest Mehhiko on kõrge kuritegevusega riik. Kuidagi kulgeb jutt nii, et võõras räägib ameeriklasele, mis juhtus temaga sealsamas lähedal mitme aasta eest - kuidas ta nägi hoovusega kalda lähedale uhutud kummalist keppi, mis hoidis end püsti nagu poi; kuidas ta hakkas sellega mööda kallast kaasas käima ja lõpuks vette uurima läks; kuidas ta leidis selle külge seotuna kummalise inimese, kes algus tundus ilmselt naisena, siis mehena, ja kes näis olevat üldse teisest ajast ja ruumist; kuidas ta kaldale uhutud tõenäolisele merehädalisele süüa-juua andis, ent hommikul jõuetust võõrast jälgegi ei leidnud.
"The Boy Who Waterskied to Forever" on üks erakordselt vinge lugu. Manuel jutustab loo ajast, mil mõnede kohalike noorte hulgas oli populaarne veesuusatamine. Eriti tugev tegija oli üks noormees K´o, kellel tekkis mõte saada esimeseks inimeseks, kes on sõitnud veesuuskadel Cozumelist Tuluumi. Ma ei oska öelda, kui pikk see maa on, aga suuskaja sidus vööle ka kehakinnitust ja joogivett, nii et võib-olla kümneid kilomeetreid. Tuluum on koht, kus paikneb iidne maiade tempel koos kummalise jumalakujutisega selle seinal. K´o saab Manueli paadimeheks ja algab pöörane kihutamine maiade linna poole. Noormees (kelle nimi peaks mingis keeles tähendama Noort Jumalat) kihutab kohale jõudes aga otse igavikku (või minevikku).
Loos "Beyond the Dead Reef" kavatseb ameeriklane minna sukelduma ühte kaugemasse kohta ja tal on kohaliku paadimehega selles juba kokku lepitud. Eelmisel õhtul tekib tal aga kõrtsis vestlus ühe eurooplasega, kes näib kohalikke olusid ja suhteid veel paremini tundvat kui minajutustaja. Kuuldes tolle plaanist, muutub ta aga ärevaks ja uurib, millise paadimehega ta sinna sõita kavatseb. Koos minnakse muulile, kus võõras ajab hispaania keeles pikalt juttu selle paadimehega, kes näib olevat tema tuttav. Ameeriklasel tuleb kohalikult andeks paluda, sest enese teadmata olevat ta toda solvanud (oma viletsa hispaania keele tõttu tekitab vale hääldus rõvedaid sõnu). Planeeritud sukeldumisreisist loobutakse ja ameeriklane saab pikema loo käigus teada, mis oleks temaga juhtunud, kui ta oleks solvunud paadikapteniga järgmisel päeval ohtlikku kohta sukelduma läinud.
Kõigis kolmes jutus on erilist atmosfääri, ehedat eksootikat. Raamatu rohked illustratsioonid sellele siiski kaasa ei aita, need on üsna ebaõnnestud mu meelest. "Ehkki kunstnik Glennary Tutor olevat ka ise Yucatani-fänn ja käivat seal "igal võimalikul juhul."Näib, et autor on ka üsna rohelise maailmavaatega ja on vastu intensiivsele turismivoolule, mis Yucatani poolsaare loodusele rõhub. Kõigis kolmes loos on peategelane n-ö kohalike poolel. Ja ma arvan veel, et raamatu autor oli vilunud sukelduja/snorgeldaja/ujuja, sest see teemadering on taustaks kõigis kolmes loos. Kõik lood ja kogumik ise on kas nimetatud Hugo, Locuse, World Fantasy Awardi või Nebula kandidaadiks või siis lausa saanud selle auhinna. Ka mina annan sellele õhukesele, ent suhteliselt kallile raamatule börsitermineid kasutades "ostusoovituse".