Lugu räägib mehest, kes ei tunne valu (ja vist üldse mingeid tundeid). Reisib ta mingi kummalise sondiga läbi galaktika, uurib planeete siin ja seal ning tüdineb siis lõpuks sellest. Ta tahab koju, kuid sond keeldub teda viimast. Selgub, et keegi ei oota neid tagasi. Nad on unustatud. Mees ei loobu oma mõttest... ja koju ta ka jõuab. Ei meeldinud mulle see jutt eriti, sest köitvat tegevust oli liiga vähe ja puänt oli natuke lahja. Tekstis puudub pinge ja emotsioonid mõjuvad kunstlikult. Tiptree ideed on alati natuke nihkes olnud, kuid sellega on ta minu arust mööda pannud. Kolm