Kui Kasjan Proletkin pärast õhtust purjutamist (kui su sünnipäev on 29. veebruaril, siis tuleb harva sündmust vääriliselt tähistada) silmad avab, leiab ta end toreda rohelise planeedi külje alt ja maandub sinna, jättes hommikuses pohmasegaduses tähelepanuta tõiga, et planeedi atmosfääris etüülalkoholi leidub. Ja leiab Proletkin eest ühe maani purjus ühiskonna, milles isegi religioon purjutamiskeskne on ja kus karsklased maa-alusesse vastupanuliikumisse tõmbunud on. Lakuvad, nagu öeldakse, kõik ja piiri pidamata.
Kui lugu mitte väga tõsiselt (OK, üldse mitte tõsiselt) võtta, siis võib lugeda küll. Pean tunnistama, et itsitasin päris kõvasti, seda enam, et venelased saavad üldjuhul alkoholiauruste visioonide kujutamisega muust ilmarahvast märgatavalt paremini hakkama. Häiris see maailmaparanduslik lõpuponnistus, mis hinde neliplussilt nelimiinuseks tiris.