Kasutajainfo

Kevin J. Anderson

27.03.1962–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Kevin J. Anderson ·

The X-Files: Ground Zero

(romaan aastast 1995)

eesti keeles: «Salatoimikud: Epitsenter»
Tallinn «Varrak» 2000 (Salatoimikud)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
2
2
2
1
0
Keskmine hinne
3.714
Arvustused (7)

Eneselegi üllatuseks hindan seda romaani "viiega", kuigi (enam ammu) pole X-fileede fänn. Jah, muidugi on see kirjutatud etteantud võtmes ning meediaulme zhanrivõtetel pole siinkohal mõtet pikemalt peatuda. Vormiliselt tegu hariliku X Files´i sarja osaga. Mis aga väga meeldis, oli teemavalik. Sisust. Salastatud tuumaprogrammiga tegelevatele teadlastele saabuvad anonüümsed pakid, millest pudeneb veidi tuhka, ning kirjake, mida võib kättemaksusõnumina tõlgendada. Samas leiab aset miniatuurne tuumaplahvatus. Tasapisi jõuavad Mulder ja Scully plahvatuste korraldajani ning võimas finaal leiab aset taas ühe kuritegeliku - sedapuhku riiklikult organiseeritud tuumakatsetuse - paigas. Romaan on tuumateaduse ajaloo osas üsna informatiinvne, ent kõrgeima hinde teenib eelkõige seepärast, et mõistab üheselt hukka igasugused riigifriigid ja riikide salajased, inim- ja loodusvaenulikud relvastusprogrammid, milliseid otsekui kodanikkonna huvides arendatakse. Väga jõhkates toonides kirjeldatakse USA valitsuse kuritegused tuumakatsetuste korraldamisel ja täiesti tasemel on ka neimariistana toimiv õuduse ja ulmeskeem. Meeldejäävalt valus on ka ühe tuumakurjategija eneseõigustus, et tema on vaid teadlane ja las relvade kasutamise üle otsusta profesionaalid - välispoliitika spetsid... Nagu need otsustaks inimeste, mitte STK hiidkorporatsioonide huvide järgi, kes neile riigimängimiseks pappi pritsivad, eksole.

Aga tõlge on raamatul, ütleme otse, praak. Varrakult ootaks ikka kvaliteetset kaupa. Inglise keel on lihtsalt eesti keelde kähku ümber visatud - lubamatult palju on amerikanisme. Ja kohtab ka selliseid idiootsusi nagu "geigeri lett" (counter) ning "riietuskood".

Teksti loeti eesti keeles

Mõnikord, uurides mida inimesed loevad, on mul neist siiralt kahju,. Ja kuigi ehk ei ole viisakas vaielda eelarvustajaga, (kahjuks [mõne arust õnneks, aga see pole siin kohal oluline] ei ole Baasis enam kriitikute kritiseerimise paika) olen korduvalt mõelnud, et mistahes meeldivad küljed hr Golikovi arvustustel ka on, kui objektiivne ja suure lugemusega ta ise ka poleks, paneb suunurgad liikuma mõõdutundetu vaimustus kirjanduslikult huvitavate tekstide üle, ükskõik kui jaburaid ideesid või lapsikuid loogikaapse need ka sisaldaks. Antud tekst aga on veel sellepoolest erandlik, et kirjanduslikult on see väga konservatiivne, võib isegi öelda, et korralik fantaasiavaene käsitöö. Mis siis järgi jääb? X-files’ile tüüpiline riigivihkamine ja institutsionaalse rumaluse laotamine. See on muidugi realistlik ja õpetlik, kui see vaid ei oleks nii ebasiiras ja juba tuhandeid kordi kasutatud (ei saaks ju sarja teha, kui kõik USA ametkonnad kohe lennult Mulderi ideedega kaasa läheksid…) – sarja venitamise eesmärgil. Vaimud ja tuumakatsed… see oleks paljulubav kombinatsioon, kui ei läheks kõik ühte väravasse – mille nimi on üha laiemalt leviv progressivihkamine. Ja kulmineerub see võimatus ja esoteerilises lõpus.

Taustatööd oli tehtud, kuigi tuumakatsetest tean oma huvide tõttu määratult rohkem kui raamatus, nii et noppisin ka vigu välja. Kõik, mida räägitakse hoolimatusest ja omaaegsete katsete ohtlikest tagajärgedest, oli iseenesest õige, ent kas tõesti on asi niikaugel, et peame vaimud appi kutsuma… Ühesõnaga – teos ei ole tõsiseltvõetav, kuna kõik see, mille ümber on punutud konflikt, kuulub muinasjutumaailma. Ja kokkuvõtlikult ongi tegemist tüüpilise X.files’iga – odav ajaviide inimesele, kes keskkooli kolmedega lõpetas.

Teksti loeti eesti keeles

Idee oli küll üsna hea, aga too salaagentide ja valitsuse salajaste üksuste kemplemine ei pakkunud midagi uut ja huvitavat. Et huvitavad mõttekesed kogu X-failide sarjas selle viimase alla kipuvad mattuma, siis viimastel aastatel pole viitsinud ka sarja edasi vaadata, muutus lihtsalt tüütuks... Peale põhiidee ja Mulderi naljaloba midagi erilist sellest üllitisest silma ei torganud.
Teksti loeti eesti keeles

Mida ma ikka öelda oskan. Kunagi lapsepõlves olin minagi suur "Salatoimikute" austaja. Valitsuse vandenõud, müstika, tulnukad. No mida sa hing veel ihkad? Siis sain ma natuke suuremaks ning lood sarjas hakasid juba end ammendama. Kui telesari veel pakkus natuke mõtlemisainet, siis selle alusel valminud raamatud on juba puhas kommerts ja midagi erilist ei tasu nendest küll loota. Nii on ka antud toesega. Lugeda kõlbab, põnevust jagub mõneks tunniks, kuid üsna pea on kõik meelest läinud. Kolm
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: