Üks kolmest steampungi suurest nimest - Powersi ja Jeteri kõrval - on kirjutanud küllaltki kehvakese romaani. Zhanri elemendid on täiesti olemas. Viktoriaanlik Inglismaa, kuri geenius, fantastilised vidinad, tagaajamised maal ja merel hobuste, laevade ja rongidega jne. Ometi on nendest küllaltki sümpaatsetest komponentidest kokku keedetud nii mage supp, et õnnestus seda lugedes kaks korda raamatu taha magama jääda. Raamat ise on jaotatud kolmeks. Proloogis tapab kuri dr. Narbondo võimeka teadlase Langdon St. Ivesi noore naise ja pääseb ise põgenema. Esimeses osas tuleb ilmsiks Narbondo salasepitsus tõugata Maa Skandinaavias asuvate vulkaanide üheaegsete pursetega mööduva komeedi teele. St. Ives oma abilistega asub kurja doktorit kahjutuks tegema ja finaalis langeb pahalane Norra mägijärve. St. Ives ise päästab Maa omakorda Andide vulkaanide pursetega, mille kutsuvad esile tuhanded samaaegselt hüplevad indiaanlased. Teises osas on tegemist salapärase Lord Kelvini masinaga, mis on kuidagi sattunud Inglise Kanali põhja ja funktsioneerib seal hiiglasliku magnetina, tõmmates alla ja uputades terveid laevu. Samuti üritatakse üles sulatada külmunud Narbondot. Kolmandas osas toob St. Ives Kelvini masina välja ja modifitseerib selle oma kuuris ajamasinaks. Järgneb küllaltki pikk St. Ivesi ajas edas - tagasi reisimiste kirjeldus, mille eesmärgiks on vältida oma noore naise surma. Lõpp oli nagu oli. Üldiselt - küllaltki puine ja tüütu raamat. Powersi "The Anubis Gates" jättis märksa vägevama elamuse. Kolm miinusega.