Sõidavad mehed autoga kui äkki läheb kumm katki. Ronivad välja, hakkavad ratast vahetama. Õhtu käes, yks näitab taskulambiga valgust. Taskulamp, sinder, ei tööta korralikult. Äkki märkab ratast vahetav mees, et selja tagant paistev valgus on kuidagi teistsugune. Pöörab ymber.. metsa ääres seisavad karud. Tõrvikutega.
Sentimentaalsevõitu öko... Karud õpivad tuld tegema ja üks vanatädi jookseb vanadekodust ära, et nendega koos tule ümber istuda. Temaga liituvad tema 61-aastane poeg ja 12-aastane lapselaps. Ning otse loomulikult lahkub emakene just sel õhtul oma elukesest, vaikselt ja rahulikult.
Mitte ei mõista, miks selliseid tükke kirjutatakse.