Keegi noormees satub purjus peaga võõrasse ühiskorterisse ööbima. Hommikul lahkudes avastab ta, et trepikojas on ruumianomaalia - trepp jooksutab teda ringiratast, nii et tema (ja temaga juhuslikult kaasa sattunud isikudki) kogu aeg paari korrusevahe vahel sibavad ja alla välisukseni ei jõua. Aja jooksul lisandub veelgi kummalisi efekte ja kogemusi.
Noormees on ennasttäis tolvan; nende seltsist, kes arvavad, et neil on elus tähtis missioon täita ja kes igaks juhuks hoiduvad vähegi tõsisemast tegevusest, kuni see suur hetk kätte jõuab. Suheldes sunnitud kohalviibimise ajal korteri elanikega tärkavad temas armastus, vastutustunne ja muud omadused, mis inimesest inimese teevad, ning lõpuks siis laseb trepp ta ka vabaks.
Jutustus on veniv, igavavõitu ning trepp on sisse toodud selleks, et kangelast keset Leningradi ebatavalisse olukorda seada. Samal eesmärgil kasutavad teised autorid laevahukku, ekspeditsiooni taigasse vms. Tegelasi on püütud kujutada värvikatena, kuid kokkuvõttes ei osutu neist keegi nõiamooriks ja kõik jäävad lõpuks nii keskmiselt headeks või neutraalseteks. Autori esimese pikema proosateksti kohta pole ju viga, aga üldises plaanis ikkagi pahn.
Noormees on ennasttäis tolvan; nende seltsist, kes arvavad, et neil on elus tähtis missioon täita ja kes igaks juhuks hoiduvad vähegi tõsisemast tegevusest, kuni see suur hetk kätte jõuab. Suheldes sunnitud kohalviibimise ajal korteri elanikega tärkavad temas armastus, vastutustunne ja muud omadused, mis inimesest inimese teevad, ning lõpuks siis laseb trepp ta ka vabaks.
Jutustus on veniv, igavavõitu ning trepp on sisse toodud selleks, et kangelast keset Leningradi ebatavalisse olukorda seada. Samal eesmärgil kasutavad teised autorid laevahukku, ekspeditsiooni taigasse vms. Tegelasi on püütud kujutada värvikatena, kuid kokkuvõttes ei osutu neist keegi nõiamooriks ja kõik jäävad lõpuks nii keskmiselt headeks või neutraalseteks. Autori esimese pikema proosateksti kohta pole ju viga, aga üldises plaanis ikkagi pahn.