Nagu moodsale jutule kombeks pole siin pikka ja põhjalikku seletamist, lugu läheb kohe käima... enamus mõistmiseks vajalikku infot tuleb jutu käigus ning sageli ka vihjetena kätte... Maailm on kõrgtehnoloogiline, mustal rassil on kuidagi kehvasti läinud ja neid on üsna vähe alles jäänud... moslemid on see-eest üsnagi häälekad. Aasias on suuremat sorti madinad – impeeriumid tekivad ja samas ka lagunevad. Ka valge rassi puhtuse eest võitlejad on löögivalmis ning Ameerika on hoopis üsna indiaanlastekeskne...
Jutu tegevusajaks on järgmine sajand. Jutt saab alguse sellest, kui loo minategelast külastab Ameerika kuulsaim korvpallur, kes on neeger ja kes palub meie kangelaselt abi. Ta on mingilt «aarialaste» liigalt saanud kirja, et nood on korvapalli ennustusel tema meeskonnale suuri panuseid teinud ning võidu korral aitab siis antud neeger valget rassi kena rahasüstiga. Aaria idee apologeetidel on kõik üsna kliinilise täpsusega läbi mõeldud... esmapilgul näib, et pole millestki kinni hakata...
Meie kangelane lahendab jutus esilekerkivad probleemid kenasti ära. Teda abistavad sealjuures paljud kenad inimesed, kuna meie kangelane on oma okkalisusest hoolimata üsna abivalmis tegelane.
Minu meelest on antud jutu näol tegemist kenasti kirja pandud ja üsna tõetruu ning samas ka piisavalt metsiku tulevikuvisiooniga. Autor võiks sellest maailmast ja neist tegelastest täitsa kohe romaani kirjutada... usun, et asi tooks talle rohkem kuulsust kui need kümned tema poolt vorbitavad media tie-inid! Igatahes panin ma Michael A. Stackpole`i nime kõrva taha. Tõsi mul seal disketiava pole...
Jutu eriliseks väärtuseks pean ma aga hästi usutavaid võitluskunstide kirjeldusi... mis pole ka ime, sest autor isegi sellega tegeleb. Suur pluss on ka sotsiaalne ja psühholoogiline usutavus... kahjuks hiilgab väga palju küberlugusid pungiliku lapsikuse ja vastutustundetusega – see siis selle kohta, et jutt on küber, aga õnneks mitte punk!