Nagu pealkirjastki aru saada, liigitub see peaaegu lühiromaani mõõtu lugu ulme vanimasse ja hinnatuimasse alamžanri - horror´isse. Oakdeene on linnake, mille lähedal asub psühhiaatriahaigla. sellesse haiglasse läheb sanitariks tööle peategelane, kes tahab küll saada kirjanikuks, ent arvab, et kokkupuude inimvaimu haiglase poolega annab tema loovusesädemele vunki juurde (tüüpiline: seostada vaimuhaigust ja geniaalsust, arvata, et loovisik ongi ju "natuke hull"). Haiglas pole aga sugugi nii põnev, kui alguses arvata. Kõige ebameeldivam osa on keldrikorrusel asuv raskete haigete osakond (seda kutsutakse omavahel Põrguks), mida tuleb regulaarselt kontrollida. On ka üks ebameeldiv kolleeg - jässakas ja suurte silmadega Barstowe, kes käib Põrgus kontrollreidil metallotsaga kepiga ja kelle käigu ajal kostab alt keldrist patsientide karjeid.Peategelase tähelepanu koondub ühele raskele patsiendile - Larnerile - kelle haigusloo põhiosaks on tegelemine mingi okultistliku teosega ("Must Raamat"), mille abil saab mingeid olevusi välja kutsuda. Katkendeid Mustast Raamatust on ka Larneri toimiku juures ja peategelane süveneb keelatud teosesse. Varsti hakkab vaimuhaige Larner aga peategelast paluma, et see tooks raamatu talle kinnisesse palatisse...
"The Horror at Oakdeene" kuulub Lumley varajaste lugude hulka (kirjutatud tegelikult 1970, mil Lumley teenis veel armees) ja on algajale omaselt rabe ning liialt Lovecrafti imiteeriv.
18.11.2011. Olen loo uuesti läbi lugenud ja tõstan hinde kolmelt neljale. Tegelikult ei märganud ma enam seda "rabedust", mis jäi silma kahe ja poole aasta eest, ja üldse - tore lugu.
