Kaks meest, kullassepp ja tema paarimees rändavad mööda Theem´hdra kaugemaid, metsikuid piirkondi. Otsitakse kulda. Paarimees on vana rännumees ja hoiatab kaugesse soopiirkonda minemast. Legendide järgi elab seal veidraid jumlaid austav metsik hõim. Aga mida kaugemale mehed lähevad, seda rohkem leitakse kulda ja ahnus saab võitu. Mingil hetkel piiravad pärismaalased (kes meenutavad väga neegreid, ehkki sellist sõna tekstis ei kasutata) nad sisse ning vangis nad ongi. Neil õnnestub saavutada küll kohalike austus, ent teisalt "õnnestub" neil solvata pärismaalaste nõid-arsti, kes lavastab nad süüdi varguses ja karistuseks saab olema ohverdamine "jumalatele". Need jumalad on siiski lihast ja luust olevused, kes küla serval ohvreid alla neelamas käivad. Loo puänt põhineb sellel, et nondel võigastel loomadel on omadus mõnda aega pärast mingi elusolendi söömist võtta üle tolle kombed ja harjumused.
Puändikas lugu, mille lõpplahendust allakirjutanu ära arvata ei osanud.