Tädi Hester on suguvõsa paaria, kelle nimegi naljalt suhu ei võeta. Tema õepoeg on tädiga siiski häid suhteid hoidnud, ent alles siis, kui on saanud 20-aastaseks räägib tädi talle, mis lood temaga on. Hesteril on võime siseneda oma kaksikvenna kehasse, kusjuures viimase teadvus omakorda tuleb tädi omasse. Hester avastas võime lapsepõlves ja kasutas seda kurjasti, mis viis peaaegu ta kasikvenna (kes toimuvast algul aru ei saanud) peaaegu hullumiseni. Nüüd on kaksikvend oma õe eest põgenenud võimalikult kaugele - Austraaliasse - et teadvustevahetus võimalikult raske oleks. Hesteril on siiski suur kiusatus oma vennlapsi näha ja lihtsaim viis selleks on muidugi asuda oma teadvusega venna kehasse. Oma noore sugulase meelitab ta toimuvale kaasosaliseks.
See on selline vanamoodne õudusjutt, meenutas miskipärast W.W.Jacobsit ja Bierce´i. Tipplugu ei ole, ent siiski mõnus ajaviiteline tükk.