Sündmused hargnevad Inglismaal, aasta on 1953. Minajutustaja meenutab oma sõbra sünget lugu. See sõber - noor mees - ostis iidse maamaja mitte kaugele rannikust. Endine omanik oli erak ja miskipärast ümbruskonna inimeste hulgas põlatud/kardetud. Mees jäi kadunuks ja ehkki ta oli mahajäetud kirjas palunud jätta maja lagunema, müüdi see võlgade katteks maja. Uus omanik hakkas aga huvi tundma maja mineviku vastu ja leidus vihjeid, et tegu on mingi iidse kultusepaigaga, millega seotud ka mitmed legendid. Räägitakse, et aeg-ajalt kostab kusagilt Dagoni kell, majaga seotud kummitus avalduvat aga antropo- ja ihtüomorfse udukujuna. Seda viimast õnnestub sõpradel ka näha.
Et lugu oleks mõistetav ka Lovecraftiga mitteseotud lugejale, resümeerib autor lühidalt Innsmouthi-juttu ja tõmbab seoseid 1920-ndate lõpus Uus-Inglismaal toimunuga. Hästi visualiseeritud ja muljetavaldavate stseenidega loo väärtus vähendab mõnevõrra fantaasiavaene lahing Sügaviku Omadega jutustuse lõpus.