Masters on iidsete tsivilisatsioonide uurija, kes on jõudnud Krugi jutustuseni ühe kummalise kujukese tausta uurides. See kujuke kujutab endast reptiilitaolist olevust, mis ometigi kahel jalal ja tundub mõistusliku olendi moodi. Robert Krugi lugu aga kirjeldab Inglismaal elanud ja kadunuks jäänud mehe lugu - kuidas tema keha ei olnud algusest päris selline kui teistel, kuidas ta sai teada oma kummalisest päritolust ja sellest, et tema saatus on muutuda reptiilitaoliseks olendiks ning pöörduda - nagu kõik teised tema tõust - elama omasuguste juurde maa-alusesse linna. Professor Mastersile, kes lugu loeb, avaldab see võimsat muljet, ja ta läheb uurima seda sama jõekääru, kuhu Krugi hüppavat nähti. Jõgi suubub mäe jalamil maa alla ja sinna kaob ka loo peategelane Masters.
Umbes pool romaani mahust (70 lk) kirjeldab Mastersi elamusi maa-aluses koobastikus ja linnas. Ta satub seal kokku reptiiliks muutunud Krugiga ning näeb olevuste tõugu, keda Krug ja teised reptiilid valitsevad. Ise peab Masters toimuvat unenäoks, kuna see kõik on nii fantastiline. Ta viibib maa all umbes aasta ja pääseb õnneliku juhuse läbi lõpuks taas maapinnale - murdunud mehe ja parandamatu vaimuhaigena.
"Beneath the Moors" on Cthulhu Mythose romaan - Lumley oli oma loometee algusperioodil kõva Mythose fänn ja tahtis esikromaanis n-ö kõik südamelt ära saada, vähemalt mulle tundub nii. Varjamatult on laenatud "Shadow over Innsmouth´ist" ja eriti "At the Mountains of Madness´ist" (šogotid jms). Loomulikult rohkesti Mythose märksõnu, on neid siis sündmuste tarbeks või mitte. Laenamine ei ole antud puhul küll taunitav, aga tegelikult on kogu romaan üks paras deja-vu. See maa-aluse elu kirjeldus - pool romaani - on kohutavalt igav ja naiivne, selles on midagi Jules Verne´ilt ja Herbert Wellsilt ja koopauurijalt Casteret´lt ("30 aastat maa all" sarjast Maailm ja Mõnda!), kelle nime Lumley romaanis ka mainib. Mulle meeldib selle loo vorm, mis on esitatud erinevate dokumentide, kirjade, erinevate isikute vaatepunktide läbi, aga loo põhisisu - maa all elava mitte-inimeste tsivilisatsiooni lugu on nõrk.
Vaatan praegu Lumley raamatut oma laual ja mõtlen, et oleksin pidanud vist autogrammita eksemplari ostma, oleksin vähemalt veits raha säästnud...