"Titus Crow" sarja võiks nimetada pigem "De Marigny" sarjaks – kolmes viimases romaanis esineb Crow vaid paaris episoodis. "Spawn of The Winds" viib tegelased Borea-nimelisele taevakehale. Telepaat Hank jahib Arktikas Ithaqa-nimelist kurja olevust, kes aga röövib nii tema kui ta kolm kaaslast koos lennukiga. Romaani sisuks ongi nende võitlused Ithaqaga Boreal. Hank saab kohalikuks sõjapealikuks ning Ithaqa pooljumaliku tütre abikaasaks. Toimub pidev militaarne madin Ithaqa kurjade kummardajate ning Hanki heade alluvate vahel. Sõltumata sündmuste toimumisest kauges maailmaruumis meenutas see mulle pigem kindluse vallutamist "Egeri tähtedes": rammimisnuiad, odad, tõrjumine sulatõrvaga, katapuldid, jne. Arvan, et romaan võib teismelistele poistele üht-teist pakkuda küll.Romaanis "In The Moons of Borea" saabub planeedile kosmiliste põrgukoerte eest põgenev de Marigny koos oma kosmoselaeva aset täitva hiiglasliku seinakellaga. Kohtub vana tuttava Hankiga ning üheskoos peetakse jälle lahinguid Ithaqa ja selle käsilaste vastu. Põhiülesandeks on nimetatud seinakella äratoomine ühelt Borea Kuult.
"Elysias" tõmbleb de Marigny koos mõne kaaslasega maailmaruumis ringi. Elysial elavad Vanemad Jumalad on arvanud, et just tema on õige mees võitlema mässu tõstnud Cthulhu vastu. Mehele antakse ähmased juhtlõngad kätte ja paiguti unustab vist peategelane ise ka ära, milleks talle kõiki neid seiklusi vaja on, lugejast rääkimata.
Jabur sari on kogu "Titus Crow". Kohati tundub lasteraamatuna, kohati lihtsalt grafomaanlusena. Fantasy at its worst.
