Just-just... Hea jutt, kuid omamoodi üsnagi autori tavalooming... noh, selline, mida iga proff kilode kaupa toodab.Tekst saab nelja just esimese poole pärast, sest minategelasest taadi heietused kinost «Odeon» on pikavõitu ja ajuti üsna tüütud... lugu läheb siis käima kui taat neiut ja noormeest märkab ning kui see vähene rahvas saali lastakse. Siis muutuvad taadi kommentaarid kohe küünilisemaks, juttu tuleb kohe selline uuem ja ärevam hingamine sisse. Siis kustuvad saalis tuled ning film hakkab jooksma... noored sellel topeltpingil tagareas asuvad kah aegaviitmata asja kallale ning taat on sunnitud elutargalt tõdema, et noored ikka algajad on, et igasugu nagistamist ja ähkimist on liiast... mõne aja pärast peab taat veidi oma irooniat talitsema, sest selle tütarlapse tegevus rida tagapool on isegi tema, vana mehe, käima lükanud!!!
Lugesin juttu seksiteemaliste õuduslugude antoloogiast «Hot Blood: Stranger by Night» ning pean tunnistama, et antoloogia ideega sobib jutt hästi, sest siin pole seks see vilets päästerõngas, mis peab higise jutu päästma... seks ise ongi jutu sisuks... et tegu on õudusantoloogiaga, siis on ka seks ise selline kummaline ja ka letaalne...