Üks Lumley enda lemmikuid oma lühiproosa seas. Cthulhu müütide sarja kuuluv tekst; tegevus tänapäeva Shotimaal. Karm ja julm lugu, ütleksin, et zhanri parimate kaanonite kohaselt.
Lugu pärandusest. USA-s elunev kirjanik McGilchrist saab teada, et tema onu on pärandanud talle vana suguvõsamõisa. Lisaklausliks on, et maja peab ta päranduse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul hävitama... Onu on surnud õudustäratava hirmugrimassiga ja veidi asja uurides selgub, et tegelikult uskus ta McGilchristide suguvõsal lasuvasse needusesse ja tegeles oma viimaste eluaastate jooksul selle selgitamisega.
Paljud McGilchristid on surnud ebaloomulikku ja kummalisse surma. Maja juures asub tiik, millel kõige sellega näikse mingi seos olevat. Peategelasel on Ameerikast kaasas kunstnikust sõber, kes Temple House’i asudes tunneb erakordset loomepuhangut. Ent kuuleb ka mingeid hääli iidset loitsu laulmas. Kunstiku pildid kujutavad üha veidramaid stseene ja olevusi; samal ajal uurib McGilchrist oma onust maha jäänud pabereid ja tungib siin kunagi asunud kultussekti veristesse saladustesse.
Onu raamatukogus asuvad raamatud muidugi Chtulhu mütoloogiaga seoses ja varsti ei peagi kirjanik seda kõike enam väljamõeldisteks. Kunstnik muide on Ungari päritolu, Stregoicivari linnast ja sealtkandist oli pärit ka too sekt, mis kunagi 16.sajandil Shotimaale asus. Nende tempel seisis just seal, kuhu McGilchristid hiljem oma mõisa ehitasid. Tempel on ammu lammutatud, ent tiik on veel alles. Mingit õnnelikku lõppu lool muidugi pole, kaugel sellest! Pean hindama “viiega”. Üsna klassikalises lovekräftlikus stiilis välja peetud asi, kõik on täpselt paigas.
Lugu pärandusest. USA-s elunev kirjanik McGilchrist saab teada, et tema onu on pärandanud talle vana suguvõsamõisa. Lisaklausliks on, et maja peab ta päranduse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul hävitama... Onu on surnud õudustäratava hirmugrimassiga ja veidi asja uurides selgub, et tegelikult uskus ta McGilchristide suguvõsal lasuvasse needusesse ja tegeles oma viimaste eluaastate jooksul selle selgitamisega.
Paljud McGilchristid on surnud ebaloomulikku ja kummalisse surma. Maja juures asub tiik, millel kõige sellega näikse mingi seos olevat. Peategelasel on Ameerikast kaasas kunstnikust sõber, kes Temple House’i asudes tunneb erakordset loomepuhangut. Ent kuuleb ka mingeid hääli iidset loitsu laulmas. Kunstiku pildid kujutavad üha veidramaid stseene ja olevusi; samal ajal uurib McGilchrist oma onust maha jäänud pabereid ja tungib siin kunagi asunud kultussekti veristesse saladustesse.
Onu raamatukogus asuvad raamatud muidugi Chtulhu mütoloogiaga seoses ja varsti ei peagi kirjanik seda kõike enam väljamõeldisteks. Kunstnik muide on Ungari päritolu, Stregoicivari linnast ja sealtkandist oli pärit ka too sekt, mis kunagi 16.sajandil Shotimaale asus. Nende tempel seisis just seal, kuhu McGilchristid hiljem oma mõisa ehitasid. Tempel on ammu lammutatud, ent tiik on veel alles. Mingit õnnelikku lõppu lool muidugi pole, kaugel sellest! Pean hindama “viiega”. Üsna klassikalises lovekräftlikus stiilis välja peetud asi, kõik on täpselt paigas.