Jutt on sellest, et kusagil Lõuna-USA-s asub mägi, mis on suures osas tegelikult teemant. Uskumatu küll. Ja siis on nii, et üks seikleja avastab selle, saab päratu rikkaks ning ehitab endale sellele samale mäele orjandusliku ühiskonna – nagu see lõunaosariikides oli. Nii imeliselt rikas mees võib lubada endale imelist fantaasiat ning seda ta ka teeb. Mäel on lossid, aiad, pargid, mida ei anna võrrelda mitte millegi teisega terves maailmas. Sest kõik on suurem, ilusam, kallim.
See oleks siis eellugu. Päris lugu algab sellega, et kaks lendurit, kes on nagu kusagilt midagi sellisest mäest kuulnud, lähevad seda otsima ning muidugi tulistatakse nad alla. Üks saab surma ning teine pannakse vangi. Teemantkoobastesse. Sellest siis ka loo pealkiri. Hiljem tuleb mängu veel armastus, lahingud ning kättemaks.
Selles mõttes lugu mulle meeldis, et kuigi kohati võrdlemisi etteaimatav ei olnud ta ometi kogu aeg nii. Oli intriigi, emotsioone, inimlikkust. Kusagil keskel hakkas nagu igavaks kiskuma aga see ei häirinud eriti. Kokkuvõttes arvan, et viis... aga üsnagi soliidse miinusega.