«Mida sa seal kätega vehid, mis sa arvad, et oled ainuke, kes lennata oskab. Tead, mina lendasin juba ammu. Tahad räägin... nüüd juba võib...» See on jutu algus... mälu järgi...
Loo tegevus toimub Ameerika Kodusõja päevil, mil minajutustaja sai ülesandeks olla abiks ühele põhjaosariiklaste armees teenivale Harwardi professorile. Professor on leiutanud ajamasina ning siis nad lähevadki kahekesi tulevikku, et laenata mõnest muuseumist miski äge sõjaline abivahend. Kindral Granti positsioon on nimelt üsna habras ning üsna vähetõenäoline on, et ta peagialgavas lahingus kindral Lee naha pargiks...
Tuleviku muuseumist leitakse primitiivne lennuaparaat nimega «Kitty Hawk». Professor läheb koos oma abilisega kindral Granti juurde ning teevad ettepaneku, et nad lähevad ja pilluvad lennukilt pisut granaate lõunaosariiklaste positsioonidele. Kuigi Grant on ennast peaaegu deliiriumisse joonud, ei ole ta asjaga nõus, sest sõda tuleb ikka maa peal pidada. Vaenlase positsioonide kaardistamine õhust on aga ka Grantile vastuvõetav. Läheb lennuks...
Lõbus ja uljas jutt. Muhedalt pajatatud ning loetav ilma eriliste eelteadmisteta. Midagi võiks siiski eelnevalt teada, kasvõi seda, et kindral Grant oli üsna suur joodik... see teadmine võimaldab nii mõndagi lõiku jutust paremini nautida.
Kindel viis.