Millegipärast kargas silme ette Ursule Le Guin, kes aga ei ole mingi erilise kvaliteedi näitaja. Selline vormilt sf, tegelikult aga fantasy valda kuuluv lookene postapokalüptilisest linnast, kus proled aeg-ajalt ennast tühjaks märatsevad ja aadlikud neil seda teha lubavad, sest siis on pärast lihtsam valitseda.