Linn on täis huvitavaid allhoovusi. Milliseid just, teab vaid see, kel on viitsimist ajada jälgi ja uurida. Või siis nendega juhuslikult kokku põrgata. Nii või teisit, loo mina-tegelane püüab kontakti saada kummalise naisega, kelle kireks näivad olevat luud. Miks luud? Mida ta nendega teeb? See on see, mis paneb teda uurima ning viimaks jõuab ta tõeni. Luueit ise ütleb.
Võibolla oli lugu selles, et lugesin ta liiga kiiresti läbi, võibolla selles, et istusin mõnusalt Geeniuse tugitoolis ja kuulasin ühe kõrvaga kahe literaadi vestlust. Ei tea. Jutt oli hea, aga mitte väga hea. Ei tekkinud seda miskit, mis aeg-ajalt tuleb lugemisega kaasa.Võibolla loen ta kunagi uuesti läbi ja võibolla mõjub ta paremini. Ei tea.