Ulmekirjanduse BAAS - Michael Crichton

Arvustused (5)

14.01.1998, kell 11:42

Kuskilt Vaikse ookeani põhjast leitakse kosmoselaev. Asja saadetakse uurima grupp teadlasi. Tolle kosmoselaeva kylge kasvanud korallide koguse järgi pakutakse, et too on seal lebanud juba oma 300 aastat. Laeva sisemuse uurimisel aga leitakse, et kirjad seintel on sulaselges inglise keeles. Algus on paljulubav. Aga sellega asi paraku ka piirdub. Lõppkokkuvõttes ilmselt kõige kesisem minu seniloetud Crichtonitest. Kyllalt ebaoriginaalne segu Andromeda Strainist ja Lemi Solarisest. Lugeda kõlbab aga soovitada kyll eriti ei tahaks.

Teksti loeti inglise keeles

Veiko Kastanje

17.01.1998, kell 18:26

Kena actioni ja ulme kokteil, nagu Crichton neid segada armastab. Algus tundus ülimalt paljulubav, ja nii kestis umbes raamatu keskpaigani, aga lõppu ei taha küll meeldegi tuletada. Idee ja selle sissejuhatus on hea, juba ainuüksi selle pärast maksab lugeda. Nii suuri prohmakaid kui Jurassic Park''is, ei mäleta seal olnud olevat, aga lõpp on küll kehvem. Seega tuleb hindeks 3.

Teksti loeti inglise keeles

Dragofor

30.03.2000, kell 23:02

Mnjah... See on üle pika aja jälle üks Crichton, mis mulle kätte sattus. Ja ma pean tunnistama, et tegu oli paraja pettumusega! Algus oli küll hea (selle vastu ma ei vaidle), kuid tõepoolest, sellega ka asi piirdus. Oleks võinud paremini ja oleks ka saanud paremini. Minu arvates ei püüdnudki Crichton siit midagi head teha ning sai valmis ainult sellepärast, et mehel ehk raha oli vaja.

Teksti loeti inglise keeles

Ats Miller

18.01.2001, kell 20:14

Uurisin teost peale filmi vaatamist, sest olen nõus eelpooltooduga, et Crichtonit on režissöörid suutnud vaid solkida. Paraku, jah, seekord nad väärisid teineteist. Lugege pool raamatut ;-)

Teksti loeti inglise keeles

Indrek Hargla

28.03.2002, kell 21:31

Crichtoni meetod on selline, et ta enne iga romaani teeb endale põhjalikult mingi teaduse/ainevaldkonna üksipulgi selgeks ja jagab raamatus teadmisi ohtralt ja lahkelt ka lugejaga. “Sphere” näikse alguses tegelevat okeanograafia, astrofüüsika ja tähelendudega. Ookeanipõhjast leitakse tulevikust pärit USA kosmoselaev, ülimalt salastatud operatsiooni käigus seda uurima asuvad teadlased aga leiavad laevast (mis eeldatavalt on läbinud musta augu) mingi kummalise kera, sfääri. Kahtlustatakse maavälist mõistust; üldiselt heietatakse igasuguseid teooriaid kuni selle hetkeni, mil saladuslik sfäär avaneb.

Tegelikult on see ulmeline põnevik psühholoogiast, ehkki esimese poole põhjal võib arvata, et tegu on hoopis tõsiteadusliku fantastikaga, hard-sf’iga ning et järgneb “Rama” stiilis võõrelu uurimine. Ei midagi sellist. Esimese poole käigus kuhjatud mõistatused jäävad kas üldse lahendmata või muutuvad ebaolulisteks. Inimteadvuse tagumised ja hämarad sopid on need, mida Crichton siin lahkab, taustaks täpselt fikseeritud tehnika ja olme ookeanisügavike uurimisel. Aga kokku moodustub kindla käega teostatud asjalik tervik. Kuidas võtta - kindlasti kõigi ootused ei saa täidetud. Minule aga jagus põnevust ja üllatusi kuni lõpuni välja, kurta ei oska millegi üle. Ütleme nii, et Crichton oskas mind järjekordselt vapustada.

Teksti loeti inglise keeles

Michael Crichton

23.10.1942–4.11.2008

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Michael Crichton ·

Lisavahendid:

Michael Crichton

23.10.1942–4.11.2008

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Michael Crichton ·

Lisavahendid:

Autorite sildid:

Teoste sildid: