Harry Benson on kerge ajukahjustusega, mille tõttu käivad tal aeg-ajalt peal hood - lühikesed vägivallapuhangud süütute kaaskodanike vastu. Ise ta loomulikult nendest midagi ei tea. Lisaks sellele on tal ka kerge psüühikahäire, mis väljendub masinate vihkamises. Ometi valitakse ta uuendusliku protseduuri, mille käigus paigaldatakse tema ajju arvutiga ühendatud elektrood, mis programmeeritakse hoogudele positiivseid vastuimpulsse andma, esimeseks patsiendiks. Loomulikult läheb kõik üsna ruttu nihu ning vaesest patsiendist saab üsna ruttu väga ohtlik kurjategia. Kahtlemata on tegu põneva ning kaasahaarava lugemisega, mille ainus puudus on liigne kuivus. Crichtoni tegelaskujud on pelgalt tegelaskujude karikatuurid, mõeldud ainult sündmustiku edasi viima ning see teos pole selles suhtes mingi erand. Autorit huvitab pigem sündmuse tehniline, kui inimlik pool, mis on tema tausta teades ka üsna arusaadav. Minu jaoks natuke liiga ühekülgne, kuid laias laastus siiski päris loetav teos. Neli