Põhimõtteliselt on tegemist seeriaga mini-juttudest, mille tegevus leiab aset Bakluzino rajoonis. Samas maailmas romaaniga "Alaja aura protopartorga".
Paneelmaja viienda koruse korteris elavad vana elutark alkohoolikust nõid Efrem Nehoroshev, tema äsja vanglast vabanenud õpipoiss Gleb Portnjagin ja kõuts Kaliostro. Käivad nende juures kliendid. Kellele vaja amuletti lärmakate naabrite summutamiseks, mingi tädi tahab väimehele needust kraesse manada, kes jäi mingi turismifirma poolt korraldatud astraal-ekskursiooni käigus grupist maha ja leidis reaalsusesse naastes et tema originaalne keha on vahepeal ära virutatud, jne. Sellised lõbus-moralistlikud, ca 10 lehekylje pikkused laastud.
Selle raamatu probleem on selles et säärastest laastukestest ei saa hästi teha iseseisvat raamatu mahus kogumikku. Saaks teha midagi vihiku laadset, umbes nii nagu Ion Tichi lugusid omal ajal vihikutena välja anti. Raamatu mahu täitmiseks peaks samade kaante vahele torkama ka pikemaid tekste - mõni lyhiromaan või normaalses vormis jutte muudel teemadel. Vastasel korral juhtub nii nagu selles kogumikus siin - suhteliselt õhukese raamatu täitmiseks on neid Bakluzino laaste siin järjest 25 tykki. Pisut on seda siin ka tehtud - lõpus on ca 50 lehekylge publitsistikat.. aga seda jääb väheks ja neid Bakluzino laaste on ikkagi kaks korda rohkem kui hea oleks.
Eraldi võetuna on valdav enamik neist igati vahvad ja toredad. Aga kui on 25 tykki järjest siis kuskil poole peal muutub selline asi tyytavaks. Kujuta ette kui ytleme meil siin Katzil tuleks pähe avaldada kogumik 25 looga sadistpäkapikkudest. Ja nyyd kujuta ette et sa loed selliseid järjest..