Keskpäraselt lustakas sõdurifolkloori sugemetega fantasy. Reamees Pinkov on äärmiselt pyydlik, ning täidab rivistusel antus käsklust "võiti iz stroja!" säärase elagantsi ning täpsusega, et satub poole pöörde pealt vupsti mingisse paralleelsesse reaalsusesse. Sealsed elanikud eesotsas kohaliku administraatori - Võluriga, peavad teda esialgu Jumala poolt saadetud revidendiks. Pinkov teeb Võlurile selgeks et Jumalat tegelikult ei ole. Võlur seevastu õpetab reamehele, kuidas oma reaalsusesse tagasi pöörduda. Tagasi jõudes avastab Pinkov, et on kogemata kombel automaadi maha jätnud. Loomulikult tuleb tal sellele järele minna.
Taas teispoolusesse saabudes avastab Pinkov, et seal on vahepeal möödunud mitmeid aastaid ning kohalik kord on põhjalikult alla käinud. Kohalikud elukad ei jälgi enam ustaavi, lokkab dedovtshina ja Võlur on oma ametikohustused unarusse jätnud.
Lõppkokkuvõttes keskmiselt hea ja lustakas lugu. Seda eriti loo teine pool. Kuivõrd Nõukogude Armees teenimise karikas minust mööda sattus minema, siis puudusid mul lugedes ka nostalgilised seosed. Aga huumor oli kohati ypris lahe, nagu ka jutu puänt. Hindeks neli miinus.