Kasutajainfo

Ljubov Lukina

4.02.1950-14.05.1996

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Ljubov Lukina · Jevgeni Lukin ·

Kanikulõ i fotograf

(jutt aastast 1981)

ajakirjapublikatsioon: «Vetšerni Volgograd» 1981; nr ? (12. mai) – nr ? (22. mai)
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.333
Arvustused (3)

Abielupaar Lukinid alustasid ulmelugude kirjutamist 1975. aastal. Korra ka pakkusid kuhugi omi tekste, aga seal öeldi, et need on nõukogudevastased ning rohkem nad enam avaldamisvõimaluste otsimisega vaeva ei näinud. 1980. aastal valmis neil esimene romaan, tekst ringles aastajagu päevi käsikirjas ja sattus kohaliku õhtulehe toimetaja L. Kukanovi töölauale. Toimetajale pakkus tekst huvi, kuid temaarust oli see rohket kärpimist väärt. Autorid nõustusid kärpimisega, sest ometi oli tekkinud reaalne võimalus avaldada ... tõsi, hiljem tunnistasid autorid, et kärpimine tuli tekstile ainult kasuks. See rohkelt kärbitud tekst on pea lühiromaani mahtu jutustus «Koolivaheaeg ja fotograaf», millest saigi abielupaar Lukinite esimene ilmunud tekst. Debüüt seega!

Jutu peategelane on miski uurimisinstituudi fotograaf Mossin – madala lennuga ärikas ja pisisuli. Teeb riigi materjalist haltuurafotosid ja müüb edasi igasugust välismaist nipet-näpet. Ning ühel päeval avaneb vennikese suur võimalus...

See suur võimalus avaneb augu näol instituudi aias. Ühel päeval peab Mossin seinalehe tarbeks pildistama instituudi räpast tagahoovi, et saada paremat rakurssi, poeb meie «kangelane» läbi aiaaugu.

Aiaaugu tagant leiab Mossin miski filmigrupi. Alguses arvab meie pisihangeldaja, et need on välismaalased ja tema on nüüd siis küllusesarve leidnud. Mingi aja pärast tabab Mossin ära, et tegu on üsna kodumaiste tüüpidega, kuid nende kodumaa asub tulevikus. Mossin kukub hoolega äritegevust edendama...

Nauditav ja lõbus on lugeda sellise hädaärimehe sekendustest, huvitav on ka tulevikuinimeste kirjeldus ning kõikse lummavam on see mitmikpuänt.

Teksti loeti vene keeles

Sisust on juba piisavalt kirjutatud... Ei jaga ülekeevat vaimustust, kuigi ei loe jutule kulutatud aega ka mahavisatuks. Pärast lugemist tuli mulle korraks miskipärast pähe mõte, et tegelikult suri selline inimtüüp, kelle sehkendamist siin kujutatakse, ju omal ajal Eestis viimaks välja või vahetas Viru ümbruse pangamaja koridoride vastu välja. Loll mõte, siiski, tuleb tunnistada. Enne olid sergeimossinid, nüüd on aivokääpiod ja vahet neil tegelastel, oleme ausad, suurt polegi. Aga lugu ise... noh, nelja panen, sest 3 on natuke vähe ja 5 on selgelt liiga palju.
Teksti loeti vene keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: mai 2020
aprill 2020
märts 2020
veebruar 2020
jaanuar 2020
detsember 2019

Autorite sildid: