«Peatükk CXVIII. Inimeste elu» on jutt, mis kirjeldab kõigepealt Uraani teadlaste katseid Maal ja selle elanikega inimeste silme läbi... ning kirjeldab siis järeldusi, millisteni jõudsid Uraani helgemad pead...
Väärt lugu, mis halastamatult näitab seda, kuivõrd keeruline on mõista võõrtsivilisatsiooni. Piisab vaid õige «pisikesest» erinevusest – Uraani elanikel pole kõnet!
Jutt on väga hea, aga see neli on üsna subjektiivne hinne. Mulle lihtsalt ei meeldi sellised teadusliku aruande stiilis lood. Soovitan siiski lugeda, sest jutt on tõesti hea!
Jutt on ka eesti keeles ilmunud, seega ei tohiks keelelisi probleeme tekkida...