Ulmekirjanduse BAAS - Dean Koontz

Arvustused (11)

19.03.1999, kell 10:02

Paari sõnadega öeldes on tegu midagi Mario Puzo ja "Lugusid loomadest" vahepealsega, peaks eriti hästi peale minema koeraomanikele. Sisust. Salajasest geneetika laborist lasevad jalga kaks looma, üks on super-intelligentne koer, teine samuti intelligentne olend, kuid tõeline "killer". Toimub rida mõrvu, asjasse on segatud venelased, hull palgamõrtsukas, FBI. Algab klaperjaht põgenikele, mis paraku ei taha tulemusi anda. Ühesõnaga sisuliselt põnevusromaan. Ideede poole pealt koputatakse inimese südametunnistuse peale, et kui ta on loonud intelligentsed olendid, peab ta neid kohtlema ka nagu intelligentsetele olenditele kohane, mitte puuris pidama. Päris hea ajaviide oli, hindeks viis.

Teksti loeti eesti keeles

Dope

11.04.2000, kell 20:56

Mulle meenutas kangesti Stephen Kingi.Noh - sihuke vaese mehe King ta oligi.Hea lobe ajaviitekirjandus.

Teksti loeti eesti keeles

Katariina Roosipuu

7.06.2000, kell 01:27

Lugesin, kuna raamatut soovitati õudukina ning selline vihje oli ka tagakaanel (seda kergeusklikku elukogenematust, mis ei lase ikka veel tagumise kaane myygiremarkidesse täie kyynilisusega suhtuda). Yhesõnaga - sain haledasti tyssata, kuna mind intrigeeris see "... kus neil tuleb kokku puutuda ohtlikult läheneva KURJUSEGA, mis ületab inimeste kujutlusvõime piirid." tagakaanelt. Inimeste petmine. Sellest latist oleks ka kõige vigasem kujutlusvõime yle roomanud, selleks õieti lamamistoolist välja ronimata. Tõe huvides tuleb tõdeda, et väga hea tahtmisega otsides leidis raamatu peale üks-kaks keskmisest ilmateatest veidi kõhedamat kohta: esimeses peatykis kippusid põõsad salapäraselt sahisema ning tytarlapse jutt, kes laborist pääsenud kolliga maadelnud oli, oli ka päris maaliline, kuigi yheks peamiseks kogetud õuduseks oli see, et koletise hingeõhk haises. Jube muidugi. Arusaamatu, miks raamatut nii vägisi õudukiks punniti - sellele viitab nii pealkiri kui õõvastav sissejuhatus. Sest tegelikult - nagu isand Muinasmaagi ytles - on see rohkem yks sydamlikku sorti perelugu koerasõpradele ja sellisena täiesti mõnus lugeda. Parasjagu põnev ja sydamlik ning ka suhtlused intelligentse koeraga olid päris humoorikad. Yks tõesti geniaalne lause neist suhtlustest: "Purikas on veidi kõver". Lause tasub ylesotsimist ;) sest kontekst muudab selle veel eriti sarmikaks.

Teksti loeti eesti keeles

7.06.2000, kell 16:47

Hea asi oli. Lugesin raamatu ühe hingetõmbega läbi. Muidugi olen ka paremaid lugenud aga see meeldis mulle väga. Nõustun ka Katariinaga, sest raamatu tagakaanel asuv lühikirjeldus oli küll pettev.

Teksti loeti eesti keeles

Tarmo Õuemaa

14.12.2000, kell 18:58

Olen Koontzi kohta viimase kümne aasta jooksul kuulnud arvamusi, et nagu King, aga parem. Seepärast olid ootused raamatut kätte võttes kõrgel. Algus oligi OK, aga mingil hetkel hakkasid tegelased närvidele käima. Kogu see nende sebimine oli niii etteaimatav ja tüübid lausa iseeneste karikatuurid.

Palgamõrtsukas, kelle eluunistus on kägistada rase naine ja kes on õnne tipul, kuna saab päeva jooksul kolm tööotsa, sobib minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt parimal juhul keskpärasesse paroodiasse. Ahvi näoga peletis jäi pigem alla kui ületas Howardi Conani–lugude kolle.

Samas Nora ja eriti koer olid alguses lahedad. Mingil hetkel läks aga see mehe, naise ja neljajalgse intellektuaali suhe ikka ilgelt imalaks.

Samas peab tunnistama, et 400 lehekülge sai loetud ühe õhtuga ning tahtmist raamatut käest visata ei tekkinud.

Teksti loeti eesti keeles

Ats Miller

5.02.2001, kell 13:44

Üks neid teoseid, mille paned käest teadmisega, et seda mitte kunagi enam kätte ei võta. Kogu lugemise aja masendas tegevuse aimatavus, kuigi teostatud oli see lahedalt, seega polnud lugemine küll mingi vaev, pigem nagu unesöömine - ärkad ikka tühja kõhuga ;-). Sisu on juba tutvustatud: juba jälle põgeneb salajasest laborist mingi elukas; siis tuleb mängu "hea", üksik ja frustreeritud, natuke õnnetu meeskodanik; siis tuleb mängu tema kaaslane, imekena ja paljukannatanud naisterahvas; siis superpaha, NII paha, et ta ei saa raamatu lõppu üle elada, küsimus saab olla vaid viisis, kuidas "hea" ta lõpuks maha lööb… et cetera - no innovatiivne ja mõtteergas nagu keskmine hollywoodi film. Ikka need paranoilised FBI agendid, sorkivad venelased ja väärandid maffiast…

Koer oli armas jah, kui välja arvata see, et nagu enamiku (pseudo/päris) tulnukate puhul, ületas ta intelligent inimese oma määratult, olles samas lõpmata sarnane. Ei olnud teine eluvorm, kuigi autor seda mitu korda rõhutas, ikka oli tegemist koeranahka topitud heatahtliku metsinimesega, täpsemalt ameeriklase kujutlusega metsinimest, mis põhineb Defoe ääretult usutaval kirjeldusel Reedest. Alla kaheaastane koer - sai aru inimkõnest… oskas kasutada enamikku inimeste seadmetest… õppis poole aastaga lugema… omas huumorimeelt ja tegi filosoofilisi üldistusi… räme naer lugejate ridades - olgu, kui Prachett või Adams seda mõnes oma pilas kirjutavad, aga Tarzanilugudel võiks olla ikka oma aeg ja koht - möödunud sajandi algus ja lastekirjandus.

Kokkuvõtlikult - oli ka õnnestumisi, ei olnud väga silmariivavaid apsakaid ja lugu selline helge ja elurõõmus. Ühesõnaga talutava ajaviide.

Teksti loeti eesti keeles

Silver Sära

28.06.2001, kell 15:27

Tundub, et autor on kirjutanud oma loo võimalikult suurt lugejate kontingenti silmas pidades, pistes teksti nii armastust, vihkamist, moraali üle mõtisklemist ja naturaalset vägivalda. Just seda viimast silmas pidades saab Koontz mult ka suhteliselt hea hinde. Ühtlasi tekkis küsimus, et kas Kaplinski sai "Hektorit" kirjutelles mõtteid ka "Watchersist"?

Teksti loeti eesti keeles

Kätlin Traks

30.11.2001, kell 17:15

Kuigi on olemas palju paremaid ajaviiteraamatuid, on olemas ka palju halvemaid. Keskpärane. Mulle käis ka närvidele, et kirjanik pidevalt rõhutas, et koer ei ole samasugune nagu inimene, vaid siiski erinev liik ja seetõttu teistsuguse mõtlemisega, aga tegelikult ei olnud seda eriti kuskilt näha.

Teksti loeti eesti keeles

Johannes Koit

21.02.2005, kell 15:51

Enam-vähem sama mis King. Üleloomulikud olendid. "Kurjus", mis ületab inimeste kujutlusvõime piirid. Segane palgamõrvar. Natuke õnnetud, kuid samas armsad peategelased. Ning terve hunnik igasuguseid klisheesid. Minu arust oli see tobe raamat. Piisavalt põnevalt kirjutatud, et korra läbi lugeda ja siis unustada. Mitte midagi erilist, puhas ajaviide.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Ruumet

22.02.2005, kell 02:24

Ralf Sauter

2.04.2014, kell 04:55

Põhikooli ajal valisin Keskraamatukogust lugemiseks raamatuid üsna juhuslikult. Käesoleva teose kasuks otsustasin tõenäoliselt sellepärast, et sisututvustus tagakaanel oli huvitav. Ja pean ütlema, et kui paljud tollal loetud raamatud on meelest läinud (Koontzi "Hirmu pale" nende seas), tuleb see teos mulle ikka ja jälle meelde. Õuduslugu, mis pakatab inimlikust soojusest. Nii mäletan seda mina.

Teksti loeti eesti keeles

Dean Koontz

09.07.1945–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Dean Koontz ·

Lisavahendid:

Dean Koontz

09.07.1945–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Dean Koontz ·

Lisavahendid:

Autorite sildid:

Teoste sildid: