Koontz kirjutab kuidagi petlikult. Jutus on sees see miski, mis sunnib järgmist lehekülge põnevusega keerama ja kui tekst on ladus ning hoogne, ei pane nagu tähelegi, et sulle aetakse mingit tühja mula. Minule näis küll, et piisavalt kaasakiskuvate sündmuste taga loetakse mulle pidevalt moraali, jutlustatakse perekondlikke väärtusi ja mängitakse inimlikul huvil küsimuses, kas Laura ja tema laps hukkuvad (sandistuvad) teose lõpus või mitte. Panen siiski nelja miinuse ära, sest pole mõtet eitada, et lugesin romaani ühe hooga ja huviga läbi, mida just sageli ei juhtu. Ilmselt tuleb plusspoolele kanda ka mõtisklused ajaparadokside ja saatuse muutmise võimaluste üle, ehkki midagi väga uut paljulugenud lugejad sealt ka ei leia. Aga jah, kellele ei istu "kogu pere õudukad", ärge lugege.