Ilmselt ütleb juba pealkiri ära, millest see lugu räägib. Kõhklesin kaua, enne kui lugema asusin. Waldrop on muidu päris asjalik autor, kuid jutu pealkiri tekitas minus teatud vastumeelsust. Õnneks ei pidanud pettuma, kuigi mulle sellised lood tavaliselt ei istu. Ilmselt avaldas peamiselt mõju keelekasutus. Autor suudab sõnu ritta panna ja meeleolu luua, kuigi otsest pinget ja tegevust jutus ei ole. Samuti oli päris naljakas pool dokumentalistlik stiil, mis pettis mind isegi natuke ära. Kui mitte päris viis, siis tugev neli kindlasti