Kasutajainfo

Jules Verne

08.02.1828–24.03.1905

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Jules Verne ·

Voyages et aventures du capitaine Hatteras

(romaan aastast 1866)

ajakirjapublikatsioon: «Magasin d`Education et de Recreation» nr. 1 (20. märts 1864) - nr. 42 (5. detsember 1865)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kapten Hatterase seiklused», Tallinn, ERK, 1960 (Seiklusjutte maalt ja merelt)
«Kapten Hatterase seiklused», Tallinn «Birgitta» 1994

Hinne
Hindajaid
6
7
4
0
1
Keskmine hinne
3.944
Arvustused (18)

Päris normaalne seiklusjutt, nagu ikka Vernele kohane. Ega seal teab mis fantastikat olegi, ainult natuke (geogr.). Ja nagu Verne tegelased ikka, ilma kõhklemata oma eesmärkide poole, aga seda muidugi tunduvalt paremas stiilis kui näiteks nõukogude autorid. Kuhu siis seekord? Eks ikka põhjanabale (maniakaalse) kapteni Hatterase juhtimisel, kes tahab olla esimene inimene põhjanabal. Kogemata see tal ei õnnestunudki seoses mõningate (omaaegsete) geoloogiliste jõudude tulemusena. Seiklusjutte Verne oskab kirjutada, nii et pole muud vaja tehagi kui ainult lugeda. Siis kui ta neid jutte kirjutas, olid need ilmselt väga julged fantaasiad, aga nüüd, peale peaaegu poolteise sajandi möödumist jäävad neist ainult seiklusjutud järele.
Teksti loeti eesti keeles

Pole just päris ulmekas, aga igaljuhul üpris huvitav. Ise hindan seda Verne paremuselt teiseks teoseks, esimene on "Saladuslik saar". Ja tegelikult on ülalkirjutaja kõik juba ära öelnud. P.S! Kuna T. Tennisberg jõudis sama minuti sees siia ette juba ühe arvamuse juurde lisada, siis teadmiseks, et ülalkirjutaja all on mõeldud L. Salundit.
Teksti loeti eesti keeles

Jules Verne lugemiseks on kahtlemata sobivaim selline muretu mürsikuiga. Siis tunduvad kirjaniku poolt esiletoodud faktid (mille rohkuse tõttu võib venda ka poole kohaga teaduste populariseerijaks pidada) huvitavate ja kirjeldatud juhtumised seiklustena. Verne loomingust meenuvad esileküündivamatena minule eelkõige ''Viieteistkümneaastane kapten'' kui ehe seikluslugu ja ''Saladuslik saar'' kui hariv robinsonaad, aga mitte käesolev raamat, mis on säratu ekspeditsioonipäevik, nagu seda enamus prantslase teoseid kipub olema. Ja neid on palju!
Teksti loeti eesti keeles

Esiteks: "Kapten Hatterase seiklused" ON ulmeromaan. Kuulub sihukesse ulme alaliiki, nagu geograafiline ulme. Tuletan meelde, et romaani ilmumise ajaks polnud keegi põhjapoolusel käinud, ega ka teadnud, mis seal on. Pikalt siin jahuda pole mõtet, ütleks vaid niipalju, et antud romaan on (minuloetuist) kõige vähem teenager'likum. Ütlen ausalt, et esmalugemisel oli see romaan harjumatult sünge ja peletav. Teisel lugemisel (märksa vanemas eas) hakkas meeldima ning tõtt öelda pean ma seda romaani Jules Verne'i loomingu tipuks. Sedamoodi jah. Soovitan tõesti lugeda, sest kardan, et õrnas nolgieas jäi see raamat paljudel tähelepanuta. Tal oli ju üsna mittemidagiütlev kaanekujundus ning sisu võis ka ju üsna eemaletõukav tunduda (inimsöömise võlud jne.). Tõesti soovitan.
Teksti loeti eesti keeles

JV kirjutas kahte sorti kummalisi teekondi: ulmelisemaid ja vähem ulmelisemaid. See siin pole peaaegu et üldse ulmeline. Klassikalises mõttes. Tegemist on kunagi nii õitsva geograafilise ulmega. Nukraks tegev meenutus ajast kui Maa oli veel NII suur... ja kuidas ta muutus ikka pisemaks ja pisemaks. Kuna raamat on eesti keeles olemas ja hästi kirjutatud, siis lugemisele kulutatud aeg maha visatud nüüd küll ei ole.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
AR

Minule meeldis. Selline stiil sobib JV. Isegi raamatu pikkus ei häirinud ning lõpp oli väga Jules Vernelik.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin enne keskkooli ja ei meeldinud sugugi. P6hjanaba avastamine on mu jaoks suhteliselt igav teema. Verne raamatutest k6ige vähem imponeerinud teos.
Teksti loeti eesti keeles

Ma pole nõus, et see on Verne`i peateos. Häirib doktor Clawbonny, kes oli ilma nõrkusteta supermees, vahest MacGyveri esiisa. Duk oli superkoer: sai kõigest aru, ainult ei rääkinud.

Raamat rajaneb mitmele väärale hüpoteesile. Miks läks tee poolusele üle külmapooluse? Kui eksisteeriks jäävaba polaarookean ning kaks külmapoolust Kanadas ja Siberis, saaks sõita sinna suvel laevaga ilma üldse talvitamata, muidugi mitte Kanadast, vaid meridiaanilt, mis on mõlemast külmapoolusest kaugel, Teravmägedelt siis. Niisuguse asja vältimiseks tuleks külmapooluste arvu suurendada veelgi, ainult kuhu neid paigutada? Ja üle "külmapooluse" läks Hatteras sellepärast, et see oli kõige kergem tee, järelikult külmapoolus polnudki seal... Ka magnetpooluse asukoht, mida peaks ju saama välja arvutada isiklikult kohal käimata, oli liiga valesti pandud.

Veider, et kogu Liverpoolis polnud kedagi, kes ei arvanud ära reisi otstarvet ega kaptenit. Laev on määratud sõitma polaarvetes, jah. Milline on sihtmärk polaaraladel, mida ei või avaldada? Kes on see kapten, kes on rikas, kuid peab hoiduma salajasse, sest muidu ei saaks ta meeskonda kokku? Valikuvõimalus kummagi küsimuse osas on äärmiselt piiratud...

Niisuguste, juba Verne`i ajal nähtavate puuduste tõttu ei tule viit kuidagi välja. Raamatus sisalduvate vooruste pärast 4-.

Teksti loeti eesti keeles

Siit hakkab JV alles kujunema selleks, mis ta oli. Huvitav, kas autor sai ka omal ajal kriitikutelt pähe juba eespool mainitud loogikavigade eest? Sai seda teismelisena loetud, ei köitnud siis, ei köida eriti nüüd.

Ja ega ta rangelt võttes ulme ka ei ole.

Teksti loeti eesti keeles

Meenutusena nooruspäevist.

Eel kirjutanul on õigus, polnud kõitev! Aga see on mulle meelde jäänud kui üks vähestest Verne`idest, kus veidi kurb lõpp - hulluks läinud Hatteras. Ning jää ja meri ja jää ...
Säärase pikka teekonna otsa ei imesta ...

Ning see teeb raamatu unikaalsemaks ja paremaks kui paljud teised Verneid!
Teksti loeti eesti keeles

Verne`ile kohaselt hea seiklutt. Hakkab algusest peale kaasa kiskuma. Loodud on mõnus salapära laeva ja selle kapteni ümber. Äärmiselt lõbusad on seigad koera -Duki ja meeskonna vahelisest läbisaamisest. Samas on kapteni isik aimatav. Haaravalt on kirjeldatud ka kapteni pingutusi tema tungimisel põhjapooluse suunas. Raamatu lõpuosa kaldub traagiliseks,kapten Hatterase hullumeelsus mõjub kuidagi nukralt -irooniliselt tema suure saavutuse tähistamise taustal.Kokkuvõtteks paneks nelja , kunas pole minu meelest Verne`i parimate tööde hulgas .
Teksti loeti eesti keeles

Seegi on rohkem reisikirjeldus kui ulme aga saab hakkama. Raamat oli lahe, hästi kirjutatud ja loetav. Lõpp oli kurvapoolne, et Hatteras ikka ei jõudnud oma sihile ja läks hulluks aga juhtub ka parimatel. Lugu oli huvitav ja igal sammul tabas üllatus. Klassika.
Teksti loeti eesti keeles

Baas on ikka pull asi. Nüüd hakkasin avastama asju, mis enam kui poole sajandi eest loetud, kuid siin ikka arvustamata.
 
Eelmistele arvustustele midagi lisada pole, ainult hinne.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: