Kasutajainfo

Jules Verne

8.02.1828-24.03.1905

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Jules Verne ·

Face au drapeau

(romaan aastast 1896)

ajakirjapublikatsioon: «Magasin d`Education et de Recreation [II]» nr. 25 (1. jaanuar 1896) - nr. 36 (15. juuni 1896)
Hinne
Hindajaid
2
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (3)

Süngeisse pilvisse vajub Suure XIX Sajandi lõpp. Klassikaline industriaalajastu oma avastajate ning kaupmeestega, poliitikute ja teadlastega, revolutsionääride ja sandarmitega kaob aurikurataste pladinal ja raudteerööbaste kõlksudes möödaniku. Pöördumatult. Euroopa tsivilisatsioon on saavutanud oma kõrgeima taseme ja hakkab, esialgu veel märkamatult, loojuma. Uue, XX Sajandi koidiku esimesed triibud vonklevad laotuse all kui Punane Plagu ja Valged Pentagrammid löövad aina eredamalt sirama. Juba on sündinud need, keda veel ei tunta... juba on olemas Lenin ja Stalin ja Hitler ja Planck ja Einstein ja ja kuskil katsetab keegi televiisorit ja sõidavad juba autod... ja telegraafivõtme kobav toksimine tuikab pulsilöökidena inimkonna kollektiivses teadvuses... ja juba sätib keegi uraanisoolasid fotoplaadile. On Aeg. Suur Aeg. Poolteist aastakümmet XIX sajandi algusest mürisesid massimõrvarist Korsika suurtükileitnandi kahurid ja nende kõmin kuulutas maailmale uute, ennenägematute ja ennekogematute õiguste ja vabaduste saabumist. Igaveseks ajaks. Kõigile riikidele ja rahvastele. Kuid aeg on läinud. Suurtükid lasevad üha augemale ja nende täitmatud suud haigutavad üha laiemalt, et sülitada välja veel võimsaimaid mürske. Üks professor, selline õndsa XIX sajandi professor, hajameelne ja apoliitiline, on teinud valmis Mürsu. Relva, mis ainsa lasuga võib hävitada terve laevastiku. Päevani New Mexico kõrbes on jäänud vaid 49 aastat... Mis on 49 aastat? Pole isegi mitte pool sajandit... Panen romaanile "viie". Võib norida kirjandusliku külje kallal. Võib norida lgp. professori leiutise kallal ja naerda hr. krahvi ambitsioone... Kõigele vaatamata mulle see lugu meeldis! Muide, tsehhid tegid sellest vapustava filmi - "Back Cap''i saare saladus". ;-)
Teksti loeti vene keeles

Esmalt tahaksin tähelepanu juhtida eelarvustaja kirjatööle, mis (kuigi räägib Verne`i tekstist vaid 6 real kokku 31 realisest arvustusest) on omaette meistriteos. Kuigi ühest küljest ei peatu eelarvustaja õieti üldsegi Verne`i romaanil, on ta ometi suutnud oma kirjatöösse sisse panna kogu tolle teksti õhustiku, vaimsuse, kui soovite. Ja suuresti on kokku suudetud võtta kogu selle aurupungi üheks alustalaks oleva prantslase loomingu kreedo. Sügav kummardus!

Ja ilmselt on suurema osa siinset teksti lugejate jaoks eristamatu Verne`i romaan "Face au drapeau" (mida mina lugesin saja aasta taguses inglisekeelses tõlkes pealkirjaga "Facing the Flag") ning selle ainetel 1958. aastal välja tulnud tšehhi filmigeeniuse Karel Zemani teosel "Vynález zkázy", mis on angloameerika maailmas tuntud pealkirja all "The Fabulous World of Jules Verne" ning nõukogude ruumis pealkirja all "Back Cupi saare saladus".

Kes on seda õndsal vene ajal näinud, mõistavad ilmselt, millest tuleb siinkirjutaja õhkamine, kes pole näinud, neid ei aita ilmselt ka parimad kirjeldused - igatahes on see film novaatorlik oma tehniliselt lahenduselt, jõudes samas hämmastavalt lähedale sellele raskestikirjeldatavale Jules Verne`i loomingu aurupungilikule õhustikule ja kreedole.

Jules Verne`il ei vedanud eluajal ja sellele järgnenud kümnendeil inglisekeelsete tõlgetega - need tehti enamasti jõhkralt lühendatult, jättes alles vaid puhta tegevuse, mistap kirjanikku sageli tänapäevalgi inglisekeelses maailmas pelgalt lasteautoriks peetakse. Minagi olen lugenud "Face au drapeau" kahest inglisekeelsest tõlkest seda varasemat ja väidetavalt viletsamat - kuid ometi tundus tekst täiesti täiskasvanutele suunatud ja üldsegi mitte kohati halenaljakas ja puine (nagu kahjuks nt "Vallutaja Robur").

Lugu ise räägib teadlasest Thomas Roch`ist, kes on leiutanud ülivõimsa relva... ühest USA idaranniku kinnisest asutusest röövib professori ja tema põetaja kurikuulus piraat Ker Karraje, kes varjub krahv d`Artigas nime taha. Ta viib professori Bermuda saarestikus asuvale saladuslikule Back Cupi saarele, mille vulkaanikraatris asuvasse piraatide baasi pääseb vaid veealust tunnelit mööda allveelaevaga. Saarel veenab ta professori tema heaks relva ehitama. Kuid õpetlase põetaja polnud sugugi see, kellena esines...

Mulle meenusid seda nüüd täiskasvanuna lugedes pidevalt ähmased stseenid lapsepõlves viimati nähtud Zemani poolenisti animatsioonist, poolenisti päris näitlejatega filmist, tohutust kahurist, piraatide peidupaigast ning kahe allveelaeva võitlusest kitsas veealuses tunnelis... Kellel seda võimalust pole, ilmselt on tekstki nende jaoks veidi kahvatum. Mis parata!

Kuigi suures plaanis käsitleb see romaan samuti suure üksiklase (Robur, Nemo jt) ja tema käsutuses oleva võimsa tehnoloogia teemat, siis Ker Karraje on siiski selgelt negatiivne tegelane, kurikael, kelle positiivsed tegelased peavad peatama... Lõpp aga... kas kurjategijad said karistada? Positiivsed tegelased ju hukkusid? Maailm sai päästetud nendest sõltumatult? Mnjah, väga veider romaan, tundub mulle.

Teksti loeti inglise keeles

Üldiselt on Verne minu jaoks selline "lapsepõlve kirjanik" - väiksena ja ka varateismelisena sai ta toona eesti keeles ilmunud seiklusjutte päris palju loetud. Kuhugi sinna lapsepõlve ongi Verne mu jaoks maha jäänud, hiljem teda lugema väga kiskunud pole - seda aastate jooksul tekkinud ja süvenenud ulmehuvi kiuste. Zemani kuulsat filmi nägin kunagi üheksakümnendatel (oma lapsepõlve Verne'i-fännamise perioodil) ka telekast, toona tundus see päris huvitav, ent väga palju rohkem kui üksikule saarele paigutatud superkahuri ja saart ründava laevastiku teema mul sellest meeles pole. Kui "Back Cupi saare saladus" käesoleval aastal eesti keeles ilmus, otsustasin selle siiski ära osta ja läbi lugeda. 
Romaani sisust on eelarvustajad juba piisavalt rääkinud. Tasuks ehk veel mainida, et minu jaoks ei meenuta "Back Cupi saare saladuse" hullu teadlast ja superrelva sisaldav intriig niivõrd lapsepõlves loetud Verne'i teoseid, kuivõrd veidi hilisemat, 20. sajandi alguse ulmet (Beljajev, Tolstoi, Dominik). 
Üldiselt pole "Back Cupi saare saladus" üldse paha raamat, ehkki mõjub tänapäeval lugedes arusaadavalt veidi vanamoeliselt ja tõenäoliselt on selle romaani puhul oluline eelkõige selle kirjandusajalooline väärtus. 
Lõpetuseks peaks ilmselt mainima veel üht Verne'i loomingule omast paradoksi. Ehkki autor käsitleb kõike oma raamatutes toimuvat teaduslikust vaatenurgast, ei paista teose süžee elementaarne loogilisus teda vähimalgi määral huvitavat (kohe meenub väiksena loetud "Saladuslik saar", kus merehädaliste leitud väike kast sisaldas sellises koguses relvi ja muud varustust, et selle vedamiseks olnuks vankrit vaja). Nii ka "Back Cupi saare saladuses" - üheks silmatorkavamaks vast asjaolu, et teadmised superrelva toimimise kohta paiknesid vaid hullumeelse Thomas Rochi peas, ilma ühegi paberile visandatud skeemi või mudelita, mis leiutisest huvitunutele kahtlemata märksa suuremat huvi oleksid pakkunud. Veelgi kummalisem on romaani sündmustiku esitamine insener Simon Harti kirjalike märkmetena. Vahepeal jääb mulje, et pimedasse konteinerisse vangistatud Hart teeb seal oma hetkemeeleolude kohta kirjalikke märkmeid (isegi kui see füüsiliselt võimalik oleks, tekib küsimus, et milleks küll?), lisaks jätkab ta piraatide käes vangis olles kirjalike märkmete tegemist, pannes neisse kirja asju, mis märkmete piraatide kätte sattudes kõik ta saladused paljastaksid ja ta kindlasse surma viiksid. 
Teksti loeti eesti keeles