(romaan aastast 1886)
Sest sisuliselt on see ju tõesti kapten Nemo õhuavarustes, aga kahjuks üsna kesiselt teostatud. Kadunud Urmas Rattuse üks viimaseid tõlkeid on ka üsna halvasti välja kukkunud - a noh, mis ma räägin... vana Luige toimetatud ja kirjastatud ju... seetõttu hakkas mingil hetkel lausa naljakana tunduma üks veider sümbol igal korral ž-tähe asemel. Tõlkelolluseid oli muidugi veel palju.
Ja ometigi üks aurupunki inspireerinud krestomaatilisemaid tekste!
Roburi ja tema kamba tegevus on täielikult motiveerimata. Meile ei räägita, misasja ta ajab ja mida tahab kolme röövitud mehega ette võtta. Onu Prudent, Phil Evans ja Frycollin seevastu olid täiesti koomilised ja seetõttu on nendegagi raske end samastada. Meisterkokk Francois Tapage oli ainus, kelle kohta ma ei mõelnud, et "kui ta sureks, siis temast mul kahju poleks". Ja see tähendab halba hinnet.
Laur Salundi on minu arvamust üsna täpselt sõnastanud, samas nii hull kui retk maakera sisemusse ta ka ei olnud, seetõttu hindeks 3-.