Verne oli esimene autor, keda vene keeles lugema hakkasin. Iseendalegi ootamatult tirisin koju soliidse virna (vist oma tosin köidet) auväärt Patriarhi kogutud teoseid ja närisin (just närisin, sest keeleandega pole ma kunagi hiilanud ja (eriti just) vene keele tundides viilisin nagu suutsin) need u. kolme kuuga läbi. See oli jube. Nii jube, et pidin operatsiooni aasta pärast kordama. Käesolev lugu on üks Patriarh Jules'' kosmoseseiklustest. Suur XIX sajand oli jõudnud viimaks nii kaugele, et "romaane teadusest" kirjutav autor võis saata oma kangelased "kummalisele teekonnale" Maa lähiümbrusesse või isegi (komeedil ratsutades) Päikese perekonnaga tutvuma. Mida öelda romaani enda kohta? On vaimustunud arvamisi JV geniaalse ettenägemisvõime kohta: Ta määras täpselt kindlaks esimese kuuekspeditsiooni stardi- ja maandumispaiga, "Apollo" meeskonnaruumi parameetrid ja meeskonna suurus klapivad hästi jne. Õelutsejad muidugi osutavad sellele, et suurtüki abil selline operatsioon ilmvõimatu on. Märkima peaks ka ehtprantslasliku leebelt iroonilist suhtumist anglosaksidesse, mis sedapuhku laieneb ka jänkidele.
