Jutt inimese satuse ettemääratusest. Jutt algab sellega, et kaks vana s6pra istuvad maha ning hakkavad viina viskama. Yks neist on prokuratuuri töötaja ja teine mingi kirjandusega seotud asjapulk. Viina v6ttes teadagi hakkab kaelaotsast mitmesugust möla välja tulema ja l6ppeks toob seltsimees järelevalve töötaja völja yhte kummalist surmajuhtumit käsitlevad materjalid. Muuhulgas sisaldavad need materjalid ka tapetu päevikut, mis muidu on nagu päevik ikka, ainult et... selles päevikus on ära näidatud sekundilise täpsusega surmaaeg. Sellele siis järgnebki uurija jutustus, teemal, mis tal oli 6nnestunud välja selgitada seltsimees Nikita Vorontsovi isiku ja elu kohta. Jutt kaldub suht filosoofiliseks ja ei ole teda mitte kerge lugeda. Hoolimata tema suhtelisest lyhidusest. Hea on ta kyll, kuid vaimustust ei tekitanud tema minus mitte.