Loo alguses pöördub Nostradame poole üks Veneetsia kuulus ja rikas perekond, kelle tütar on ära röövitud. Nostradame kahtlustab kohe, et see röövimine ei pruukinudki väga vastu tahtmist juhtuda ja leiab õige pea üles nii tütre kui röövija, kellest on vahepeal juba perekonna väimees saanud.
Varsti aga palub Veneetsia Kümne Nõukogu Nostradame abi spiooni nimega Algol paljastamiseks, kes paistab omavat üsna palju ja üsna tähtsat informatsiooni. Algoli paar kirja on Veneetsia spioonide poolt kätte saadud, ent need on kirjutatud tundmatus koodis, mida lahendada suudab muidugi ainult Nostradame.
Selline renessansiaja kriminaallugu. On veidike maagiat ja needuseid, on üks laip ja on veidike situatsioonikoomikat. Selline päris kobe lugu. Hinne "neli" tuleneb asjaolust, et lõpplahendus ei tulnud stiilile omaselt pauguga ja äkki vaid meenutas pigem vaikselt õhust tühjaksvisisevat õhupalli, kus lõpuks jääb kätte ainult mingi lödi. Ka selles loos osutusid lõpuks salapärane spioon ja sama salapärane mõrvar mingiteks vähetähtsateks nüanssideks nutika ennustaja ja tema kangelasliku abilise elus. Lugu siiski oli paberile pandud suht huvitavalt ja pealtnäha asjatundlikult.