On kirjamehi, kes vaatamata suurepärastele teostele pole "laiade rahvamasside" poolt eriti hinnatud ega austatud.Alan Dean Foster, Guy Gavriel Kay jne. Võibolla on see isegi hea. Üks nendest on Dave Duncan. Käesolev on tema King`s Blades - sarja uue alamsarja avaromaan. Sari räägib kuninga ihukaitsjatest, kes teatud rituaaliga ühendatakse hingeliselt kuninga (või kellegi teise kaitsealusega) ja keda nad kaitsevad surmani. Maagia, mida kasutatakse on Chiviali - nimelise riigi tähtsaim saladus. Paragon Lost räägib loo, kuidas kahtlaselt keskaegset Venemaad meenutava riigi hull tsaar tahab, maksku mis maksab, ka omale sellist turvameest saada. Duncan segab päris andekalt barbar Conani laadset mõõka - ja - maagiat, R. L. Stevensoni Musta noolt, ja eelkõige Dumas` surematut Kolme musketäri. Kirjutamisstiil on lihtne, ent tapvalt põnev. Bleidide - sarja raamatuid on küllaltki raske eraldi hinnata, kuigi nad on ka kõik iseseisvad teosed, s. t. sarja lugemist võib alustada suvalisest raamatust. Käesolev kannatab edukalt välja võrdluse sarja avaromaani, The Gilded Chainiga, ja on mõnes mõttes pisut paremgi. Vanadest tegelastest teeb järjekordse cameo legendaarne Lord Roland, ülejäänud on enamuses uued, sest tegevus toimub viisteist aastat peale Sky of Swordsi finaali. Soovitan kogu sarja soojalt ja mitte ainult fantasyhuvilistele. Kellele meeldib või on kunagi meeldinud Kolm musketäri, leiab väga mõnusa lugemise ka Dave Duncanilt. Mis aga laiadesse rahvamassidesse puutub, siis on Duncan mu isiklikus fantasy top 5s sees ja ilmselt jääb sinna pikaks ajaks.