14.
1
3.0
41.
1
3.0
1.
1
5.0
3.
1
5.0
4.
2
4.0
4.
1
2.0
8.
1
5.0
21.
1
5.0
32.
1
3.0
36.
1
4.0
39.
1
2.0
46.
3
3.0
47.
1
3.0
48.
1
5.0
(lühiromaan aastast 2007)
Ehk pole lühiromaan nii pikka arvustust ära teeninud, kuid teema iseenesest on mulle südamelähedane. Mitte mingite külmunud kosmonautide kojutoomine muidugi, vaid kosmose hõlvamine, mis näib takerdunud olevat ja kardetavasti kommerts-satelliitideks taandub, kui hiinlased õlga alla ei pane. Selles loos siis lähevad asjad paremini, lennud jätkuvad, inimkond ikka suudab ka midagi ära teha peale oma naba imetlemise (selle kohta on mõeldud välja ilus sõna "eneseteostus"). Samas aga on palju sellist, mis ei lase mul seda lugu heaks pidada. See kohati lausa nõrgub paatosest, seesama paatos aga on natuke nagu kunstlik... kuidagi sihuke pehme... emane... nagu kirjutaja tegelikult ikka sellist kangelaslikkust mõista ja jagada ei suuda.
Nii võib heietama jäädagi. Ei ole hea lugu, ei ole halb lugu. Kirjanduslikult vähemalt "4", kui mitte "5", teema kohta samad sõnad. Huvitav lugeda oli ka, aga pinge oli kunstlik, puudus säde, jõud... Ei kurat, ehk on ebaõiglane, aga käsi ei tõuse "4" panema...
