Noor Mathew Brady õpib 1840 fotograafiametit Samuel F. B. Morse juures. Samal ajal näeb ta unenägu, kus ta sõidab kaarikul oleva fotolaboriga piki lahingutandrit ja pildistab kogu seda sõjakoledust. Üks naine sõnab talle unenäos: “See teeb su kuulsaks. Ka põlvkondade möödudes mäletatakse ja teatakse neid pilte.” 1849 kohtab fotograaf imekaunist Juliat, kes on unes näinud suurt galeriid, kus rahvahulgad käivad imetlemas Brady võetud fotosid. Nad abielluvad. Bradyst saab USA Kodusõja ametlik fotograaf. Ajalehtedes ilmuvad ta lahingufotod. Kuid keegi ei taha pärast pärast sõda ta fotonäitustel käia. Kuna ta on oma kulu ja kirjadega sõjasündmusi jäädvustanud, siis on ta nüüd vaene mees. 1887 viib see naine, kes talle algul kirjeldatud unenäos ilmus, ta ajas edasi tulevikunäitusele, kus tuhanded inimesed imetlevad Brady loomingut. Seal kohtab ta oma äsjasurnud naist Juliat noorena. See on just see unenägu, mis veenis noort neiut, et Mathew Brady`st saab suur ja kuulus. Brady suri vaese ja unustatuna. Kahjuks ei anna ükski minu kasutuses olev teatmeteos lisateavet Mathew Brady’st. Rusch on kirjutanud liigutava ja südamliku loo, mis on kindlalt viie vääriline.