3 juttu on ulme. Viimane on mõistumuinasjutt. Terve kogumiku peale on üks hea novell ("The Plain, the Endless Plain") ja üks, mis käib kah ("The Girl Who Sang"). Mitteulmelistest moodustavad suure ja häiriva osa tugitoolis valmis treitud triviaalse sisuga lookesed mingitest kaugetest Ida-Euroopa või Kaukaasia kolgastest, mis meenutavad "Algernoni" korrespondentide katseid kirjutada inglise tondijutte - puuduvad nii tegevuspaigale spetsiifilised detailid kui igasugune põhjendus, miks sündmustikku just sinna paigutada. Et üldiselt siis põhk.
Ma ei tea, kas seda kogumikku, milles ulme nii tugevas vähemuses, peaks üldse BAAS-is olema.